Redaktsioon: 8. aprill 2014, kell 08:01 redigeeri Mustvalge (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2158 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. aprill 2014, kell 08:02 redigeeri eemalda Mustvalge (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2158 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Oma diameetriga 396 km on Mimas kõikidest [[päikesesüsteem]]is olevatest kuudest suuruselt kahekümnes ning ta on väikseim taevakeha päikesesüsteemis, mis on muutunud ümaraks iseenda [[gravitatsioon]]i toimel. Mimase pindala on natuke väiksem kui on [[Hispaania]] pindala. Mimase väike tihedus, 1.15 g/cm³, viitab sellele et ta koosneb peamiselt [[vee]] jääst ning vähesest osast kivimaterjalist. [[looded\|Loodete]] mõjul on ta kuju muutunud pisut kanamuna taoliselt piklikuks ning ta pooluste suunaline diameeter on umbes 10% ~~pikem~~suurem kui [[ekvaator\|ekvatoriaalne]] diameeter. Mimase ellipsoidne kuju on selgemini märgatav kosmosesondi [[Cassini]] abil tehtud viimasematel piltidel. Kõige eripärasemaks moodustiseks Mimasel on suur impaktkraater, läbimõõduga 130 kilomeetrit. Kraater on nimetatud Mimase avastaja, Herscheli järgi. Herscheli kraatri diameeter on peaaegu kolmandi mimase enda diameetrist. Kraatri servad on umbes 5 km kõrged, mõnes kohas on kraater kuni 10 km sügav. Kraatri keskel asuv peale kokkupõrget tekkinud mäe kõrguseks on 6 km. Kui võrrelda Mimast [[Maa]]ga ja jätta Herscheli kraatri diameetri ja Mimase diameetri vaheline suhe samaks ning teisendada see Maale, siis Maa peal oleks sellise kraatri läbimõõduks üle 4000 kilomeetri, ehk pindalalt suurem kui [[Austraalia]] manner. Kokkupõrge, mille tulemusel Herscheli kraater Mimasel tekkis, oli ilmselt nii tugev et peaaegu purustas selle taevakeha.

Mimas (kuu): erinevus redaktsioonide vahel