Pärnumaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib ajaloolisest maakonnast; [[Eesti uusaeg|uusaegsest]] haldusterritooriumist vaata [[Pärnu kreis]]; praegusest maakonnast vaata artiklit [[Pärnu maakond]]}}
'''Pärnumaa'''
Ajalooline Pärnumaa oli kaasaegsest [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnast]] tunduvalt suurem, ta hõlmas osa praegusest [[Viljandimaa]]st: [[Abja]], [[Halliste]] ning [[Karksi-Nuia]] ümbruse ning praegusest [[Raplamaa]]st, [[Lelle]] ja [[Käru]] ümbruse.
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|thumb|300 px|Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega]]
[[Pilt:Saare-Laane pk.PNG|thumb|
[[Pilt:Pärnu kkond.PNG|thumb|200px|Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas).]]
==Esiajalugu==
{{Vaata|Sakala}}
[[File:ParnawskieIRP.png|thumb|200 px|Pärnu vojevoodkonna asendikaart]]
▲[[Pilt:Saare-Laane pk.PNG|thumb|300 px|Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ja olulisemad keskused]]
==Ordu ja piiskopikonna aeg==
[[
▲[[Orduaeg|Orduaja]] alguses kuulus Põhja-Pärnumaa [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Navesti jõgi|Navesti]] jõeni [[Saare-Lääne piiskopkond]]a, Lõuna-Pärnumaa [[Liivi ordu|ordu]]le, mis rajas sinna [[Pärnu ordulinnus|Pärnu]] ja [[Karksi ordulinnus]]e.
{{Vaata|Pärnu komtuurkond}}, ''[[Saare-Lääne piiskopkond]]''
===
[[16. sajand Eestis|16. sajand]]il [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapi, [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] ja Liivimaa ordu lagunemise järel, moodustasid rootslased 1562. aastal [[Pärnu lossilään]]i, mis haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ümbruse maad. Järgnevatel aastatel, 1565–1575 oli Pärnu Poola, seejärel aastatel 1575–1582 [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] valduses. Pärnumaa, jagunes [[linnusepiirkond]]adeks: [[Haapsalu linnusepiirkond|Haapsalu]], [[Lihula linnusepiirkond|Lihula]], [[Koluvere linnusepiirkond|Koluvere]] ja [[Padise linnusepiirkond]]. Moskva tsaaririigi valduses olid [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] vägede poolt [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad.
===Rzeczpospolita aeg===
{{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}, [[Pärnu vojevoodkond]]▼
Aastal [[1582]] läks Pärnumaa [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] tulemusel [[Poola]] valdusesse. 1582. aastal moodustati [[Koiva]] jõeni ja [[Võrtsjärv]]eni ulatuv Rzeczpospolita haldusüksus [[Pärnu presidentkond]], kuhu kuulusid Koiva jõe, [[Läänemeri|Läänemere]] ja Võrtsjärve vahelised alad. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distriktid, [[1589]]. aastast [[staarostkond|staarostkonnad]], mis jagunesid [[riigimõis]]ateks.
{{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}, ''[[Pärnu presidentkond]]'' (1582–1598), ''[[Pärnu vojevoodkond]]'' (1598–1620), ''[[Poola aeg]]''
[[Pilt:Atlas von Liefland 8.tif|thumb|200 px|[[Pärnu kreis]]]]
==Uusaeg==
===
[[17. sajand Eestis|17. sajand]]i algusest kuulus Pärnumaa, [[Rootsi]] kuningriigile, [[Läänemereprovintsid|Idamereprovintside]] Liivimaa koosseisus. [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|Poola-Rootsi sõja]] ajal [[Pärnu piiramine (1617)|vallutasid linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjavägede toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi [[Liivimaa]]le. Aastatel 1617–1710 oli Pärnumaa taas Rootsi valitsemise all, kus taastati [[Pärnu lään|Pärnu]] [[lään]], mis jagunes [[mõisalään]]ideks. Pärnu lääni arvati [[Koonga mõis|Koonga]], [[Tõstamaa mõis|Tõstamaa]], [[Audru mõis|Audru]] ja [[Tori mõis|Tori riigimõis]].
[[Pilt:Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses, Brotze.jpg|pisi|Pärnumaa rahvariided [[18. sajand]]i lõpul. [[Johann Christoph Brotze]] joonistus.]]▼
1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille koosseisu kuulusid ka endine [[Viljandi starostkond]] ja osa Loode-Läti alasid. [[Pärnu kreis]] jagunes kihelkondadeks, 17. sajandi, Rootsi aja lõpus eraldati Pärnu kreisist 5 läti asustusega kihelkonda. [[1694]]. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks [[distrikt]]i. [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eradades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]] (läti Salacgrīva), [[Väike-Salatsi]] (läti Mazsalaca), [[Ruhja]] (läti Rūjiena), [[Härgmäe]] (läti Ērģeme), [[Valga|Luke]] ja [[Valga]] ning ühendes nad [[Riia kreis|Riia kohtukonnaga]]. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adsele kihelkond|Adsele kihelkonnast]] liideti [[Võnnu kreis|Võnnu]] või [[Koknese]] maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Vene aja alguses distriktid kaotati.
▲[[Pilt:Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses, Brotze.jpg|pisi|Pärnumaa rahvariided [[18. sajand]]i lõpul. [[Johann Christoph Brotze]] joonistus.]]
===Venemaa tsaaririigis===
[[1710]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel vallutati [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu]] ja Pärnumaa [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt. Põhjasõja järgselt asus [[Liivimaa kubermang]]u Pärnumaa piirides 14 kihelkonda: [[Audru kihelkond|Audru]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Tori kihelkond|Tori]], [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]], [[Viljandi|Viljandi]] ja [[Vändra kihelkond]]. [[1773]]. aastal ühendati Pärnumaaga [[Tartumaa]]st lahutatud [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond]]. [[Viljandimaa]] eraldati iseseisvaks [[Viljandi kreis]]iks, esmakordselt alles [[asehalduskord|asehalduskorra]] ajal 1773. aastal. Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud [[Viljandi kreis]] moodustati [[19. sajand Eestis|19. sajand]]il, [[1888]]. aastal.
Pärnu kreisis asus 20. sajandi alguses 11 kihelkonda: [[Audru kihelkond|Audru]] (''Kirchspiel Audern''), [[Halliste kihelkond|Halliste]] (''Kirchspiel Hallist''), [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]] (''Kirchspiel Gutmannsbach''), [[Karksi kihelkond|Karksi]] (''Kirchspiel Karkus''), [[Pärnu kihelkond|Pärnu]] (ka [[Pärnu Elisabethi kihelkond]] (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''), [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]] (''Kirchspiel St. Jacobi''), [[Saarde kihelkond|Saarde]] (''Kirchspiel Saara''), [[Tori kihelkond|Tori]] (''Kirchspiel Torgel''), [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]] (''Kirchspiel Testama''), [[Vändra kihelkond|Vändra]] (''Kirchspiel Fennern''), osa [[Mihkli kihelkond|Mihkli kihelkonnast]] (''Kirchspiel St. Michaelis''), Pärnumaa koosseisu kuulusid ka [[Kihnu]], [[Sorgu saar|Sorgu]] jt. [[saar]]ed [[Liivi laht|Liivi lahes]].
==Pärnumaa Eesti Vabariigis==
{{Vaata|Pärnu maakond}}
| |||