Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[1601]], 27. jaanuaril tulid Alulinna koondunud aadel ja mõisnikud hertsog Karli rootsi vägede poole üle.<ref>Marienburi aadel ja maa-asurid hertsog Karlile Marienburist 27. I 1601, — Bienemann, Mittheilungen XVII, lk. 490—492.</ref> Vastav nõudmine saadeti Lõuna - Eestis viibiva hertsogi poolt Aluliina Adam Schrappferi ja Otto Vietinghoffiga, lubati rootsi vägede kaitset, aadlile usuvabadust ja mõisate valdusõiguse säilimist.<ref>Ajalooline Ajakiri, 1932, nr. 3, lk. 141</ref> Hertsog Karli teenistuses Poolalt vallutatud linnuste revideerijana ametis oleva Conrad Bussau andmetel oli linnus halvas seisukorras.<ref>Bienemann, Mittheilungen IV, lk. 66.</ref>

 

 

[[1627]] oli linnus heas seisukorras ja relvadega varustatud. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas kogu linnusevalduse, millesse Alulinna kihelkonnas kuulusid ''Marienburg''i, ''Annenhof''i, ''Hermannshof''i, ''Malupi'' (koos ''Catharinenburg''iga), ''Charlottenburg''i ja ''Kalnemoisa'' (koos ''Ottenhof''iga) mõisad, kindralooberst [[Gustav Horn]]ile (vabahärra [[Gustaf Evertsson Horn af Marienborg]]). Hiljem lisandusid valduse juurde ''Ilsen''i, ''Doremuische'' ja ''Alswig''i mõisad. Apekalnsi kihelkonnast sai Horn ''Alt – Laizen''i, ''Neu – Laizen''i ja ''Marienstein''i mõisad. Mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpul läks kogu valdus, milles oli 1688ndaks aastaks 2 kihelkonna peale 106,25 aakrit haritavat maad, jälle rootsi riigile tagasi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 254</ref>