Comtat Venaissin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' {{Endine riik |nimi = Comtat Venaissin<br><small>(prantsuse keeles)</small><br>''Coumtat Venessin''<br><small>(Provence'i murdes)</small> |lipp...'
 
Resümee puudub
19. rida:
Aastal [[1096]] oli Comtat osa [[Provence]]'i markkrahvi valdustest, mille [[Toulouse]]'i krahv Raymond IV päris Provence'i krahvilt ja markkrahvilt William Bertrandilt. Need [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] olevad maad kuulusid Joanile, kes oli Toulouse'i krahvinna ning Poitiers'i krahvi Alphonse'i abikaasa.<ref> Madaule, Jacques. ''The Albigensian Crusade''. New York, Fordham University Press, 1967.</ref> Peale tema krahvist abikaasa surma aastal [[1271]] läksid need valdused tema päranduse järgi [[Püha Tool|Pühale Toolile]]. Kuna see langes ajale, mil Saksa-Rooma riigis ei olnud ühte valitsejat, ei olnud ka kedagi, kes oleks Joan'i õigusi kaitsnud ja Comtat saigi aastal [[1274]] Paavstiriigi osaks. Piirkond nimetati selle tolleaegse pealinna [[Venasque]]'i järgi. Aastal [[1320]] sai piirkonna uueks pealinnaks [[Carpentras]].
 
Avignon'i müüs paavstivõimule krahvinna Jeanne aastal [[1348]], mille järel kaks ''comtat'i'' ühendati ja edaspidi moodustasid need alad ühinenud Paavstiriigile kuuluva enklaavi (kuigi säilitades aga oma eraldieraldiseisva poliitilise identiteedi).
 
Kuna enklaavi elanikud ei pidanud makse maksma ning sõjaväes teenima, oli elu Comtat'is märgatavalt ahvatlevam kui elu Prantsuse krooni all. Kohast sai varjupaik Prantsusmaa [[Juudid|juutidele]], keda koheldi paavsti valitsemise all paremini kui mujal Prantsusmaal. Seega ei pane imestama, et Prantsusmaa vanim [[sünagoog]] on Carpentras'i linnas asuv [[14. sajand]]il ehitatud sünagoog. Kuni [[Prantsuse revolutsioon]]ini säilitasid sealsed juudid oma eripärased kombetalitused, mida tuntakse kui ''Hachmei Provence''.
 
Järjestikused Prantsuse valitsejad püüdsid piirkonda Prantsusmaaga liita ning kuningriigi ja kiriku vaheliste vaidluste ajal tungis Pratsusmaa piirkonda korduvalt sissepiirkonda (aastatel 1663, 1668 ja 1768–74). [[Louis XIV]] ja [[Louis XV]] valitsemisaegadel kehtisid Comtat Venaissin'ile kaubandus- ja tollipiirangud.
 
Paavsti võim kestis kuni aastani [[1791]], mil peeti volitusteta rahvahääletus ning sealsed elanikud hääletasid Prantsusmaaga liitmise poolt. Mõni aasta hiljem moodustati piirkonna põhjal [[Vaucluse'i departemang]], kuhu kuulusid ka Valréas'i eksklaav ning [[Luberon]]'i mäemassiivi lõunaosa. Paavstivõim ei tunnustanud seda aga ametlikult kuni aastani [[1814]].
30. rida:
<gallery>
Oranje1547.png|Comtat'i ja Orange'i vürstiriigi kaart aastast [[1547]]
Pilt:0 Avignon et le Comtat Venaissin - Galleria delle carte geografiche.JPG|Comtat venaissinVenaissin'i ja [[Avignon]]i kaart aastatest 1580–1583
Pilt:Comtat venaissin.png|Comtat venaissinVenaissin'i piirid
</gallery>