Johann Voldemar Jannsen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Jannsen sündis [[Vana-Vändra vald|Vana-Vändra vallas]]. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast [[1838]] koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. [[1850]] kolis [[Pärnu]]sse, kus kuni [[1863]]. aastani oli [[Pärnu Ülejõe Algkool]]i (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen [[1860]]. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.
 
[[1857]]. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe [[Pärnu Postimees]] (algupäraselt ''PernoPorno Postimees ehk Näddalileht''), mis ilmus [[Pärnu]]s aastatel [[1857]]–[[1886]]. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa [[Friedrich Wilhelm Borm]]. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel [[1857]] – [[1863]]. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "[[Maarahvas|maarahva]]" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.
 
[[1863]]. aastal asus Jannsen elama [[Tartu]]sse, kus hakkas välja andma uut ajalehte [[Eesti Postimees]], mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt [[Carl Robert Jakobson]]ile, aga ka [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]].