Suntaži piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Suntaži piiskopilinnus''' (eesti Suntseli, saksa Sunzel)<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96059399&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> oli Riia peapiiskopkonna Väina liivlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast, Ogre piirkonnas (Ogres novads)<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=562355¢ery=6303898&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref>, Ogre linnas, Mazā Jugla (Väike - Jugla, ''Klein Jegel'') jõe põhjapoolsel e. paremkaldal, Maza Jugla vasakpoolse lisajõe Abze suudmekoha lähedal.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=556582¢ery=6307294&zoom=1&layer=map&ls=c, Suntseli kaart]</ref> Linnuse täpne asukoht on lokaliseerimata, kuid arvatakse et see asus praeguse
Muinasajal kuulus Suntseli väinaliivlaste asuala kirdepiirkonda, lätlaste Autine maakonna läänepiiri lähedale. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Riia maakonna Suntseli kihelkonnas<ref>Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1791, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Rigische Kreis, No. I</ref> (''Kirchspiel Sunzel'').
52. rida:
[[1568]], 15. juunil (juulis) (1566) kingiti Suntaži linnuselään poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt pärusvalduseks Riia Peapiiskopkonna viimasele toomdekaanile Jacob Meckile. Mecki valduses oli linnus juba ka varem.
[[1574]] kinkis Suntaži kastellaan Jacob Meck Suntaži ametkonnavalitsejale Baldwin Grootile Grooten-Landi (hilisema ''Baldwinshof''i) maatüki, mis ka enne linnuselääni kuulus.
[[1577]] hõivasid linnuse ja panid selle põlema poola väed Matthias Dembinsky juhtimisel. Hiljem linnus taastati.
72. rida:
[[1633]] on linnust iseloomustatud, kui tugevat kindlust.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref>
[[1661]] aastal maapäeval kaebasid Väina piirkonna aadlikud, et möödunud sõjad on tugevasti kahjustanud nende mõisaid - segast olukorda kasutades on talupojad mõisatest ja taludest põgenenud, ning mitmed Riia ümbruse mõisad on rüüstatud ja mahapõletatud seisukorras, eriti Suntaži, Madliene, Bukulta, Ropaži, Lielvarde, Aizkraukle, Malpils, Salaspils, Üksküla, Dole, Allaši, Sigulda ja Turaida.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref>
[[1689]] kuulus Suntaži koos kogu distrikti mõisatega reduktsiooni alla. Suntažile kuuluvad mõisad olid: ''Baldingshof'', ''Bresemoise'', ''Kewel'' (''Käwel''), ''Absenau'' (''Ohsula''), ''Castran'', ''Schmerle'', ''Siggund'' (''Rikter''), ''Wattram'' ja pastoraat.<ref>[http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&pg=PA173&lpg=PA173&dq=Kirchspiel+Sunzel&source=bl&ots=zjbY5Hb5-F&sig=9-x2haaNNTUNpz-rUau8FoOHMAQ&hl=et&sa=X&ei=Q74cU9v4DcrEsgbd24GQCQ&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=false, Topographische Nachrichten, A. F. Hupel, lk. 76, 77]</ref>
82. rida:
[[1764]] aastal läks mõis parun H. G. Ingelstormi valdusesse.<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/suntazu_muizas_pils/ Vietas]</ref>
[[1780]] - [[1782]] ehitas parun von Mengden Suntažisse uue lossi, arvatavasti siis vanale linnusekohale selleks ka linnusevaremeid lammutades.
[[XVIII]] sajandi lõpuks polnud linnusest enam maapinnale midagi alles jäänud.
100. rida:
Ainus piltkujutis linnusest pärineb XVII sajandi teedeatlasest, mis kirjeldab teekonda Riiast Aluliinasse.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref> Pildilt on hästi ära tuntav ebareeglipärase kujuga laagerkastell, millel on üllatavalt palju - vähemalt 5 torni kaitsemüüris ja lisaks üks valdustorn kastelli ühes nurgas paiknevas pealinnuses. 4 kaitsemüüri torni on nelinurksed, üks neist paistab olema siseküljelt avatud, teine torn kaitseb väravat, kolmas on nurgatorn; ning üks neist on tõenäoliselt tulirelvade ajastust pärinev ümartorn, mis kaitseb kastelli ringmüüri keskelt pealinnuse pikemat elukorpuse nurka.
Linnuse asendi kohta ilmakaarte suhtes ei saa jooniselt midagi välja lugeda, aga kui paigutada see tänapäevaselt harjumuspärasele põhja - lõuna teljele ja pealinnus praeguse Suntaži keskkooli
==Praegune seisukord==
| |||