Suntaži piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
24. rida:
==Ajalugu==
===Linnus algusaegadest Liivi sõjani===
Tõenäoliselt juba XII - XIII sajandi vahetusel langes langes see liivlaste ja lätlaste vaheline piiriala saksa feodaalide võimu alla.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref>
40. rida ⟶ 42. rida:
[[1522]] tagastati linnus toomkapiitlile. Nagu sõjasündmused XVI sajandil näitasid oli linnus hiliskeskaja lõpuks küllalt tugevalt välja ehitatud.<ref>Renner 327.</ref>
===Linnus Liivi sõjast Põhjasõjani===
[[1560]] läbisid vene väed laastates kogu põhjapoolse Vidzeme (Keskmaa), kohtamata suuremat vastupanu. Nad hõivasid ja põletasid maha Ruhja (Rujiena), Asti (Burtnieki), Rosula, Toreida (Turaida), Sigulda, Nitaure, Skujene ja Suntaži linnused. Viimane oli ka juba enne osaliselt purustatud.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref>
66. rida ⟶ 70. rida:
[[1689]] kuulus Suntaži koos kogu distrikti mõisatega reduktsiooni alla. Suntažile kuuluvad mõisad olid: ''Baldingshof'', ''Bresemoise'', ''Kewel'' (''Käwel''), ''Absenau'' (''Ohsula''), ''Castran'', ''Schmerle'', ''Siggund'' (''Rikter''), ''Wattram'' ja pastoraat.<ref>[http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&pg=PA173&lpg=PA173&dq=Kirchspiel+Sunzel&source=bl&ots=zjbY5Hb5-F&sig=9-x2haaNNTUNpz-rUau8FoOHMAQ&hl=et&sa=X&ei=Q74cU9v4DcrEsgbd24GQCQ&ved=0CEcQ6AEwBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=false, Topographische Nachrichten, A. F. Hupel, lk. 76, 77]</ref>
===Linnus Põhjasõjast tänapäevani===
[[1700]] - [[1721]], Põhjasõja ajal purustati linnus täielikult.
| |||