Suntaži piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
[[1522]] tagastati linnus toomkapiitlile. Nagu sõjasündmused XVI sajandil näitasid oli linnus hiliskeskaja lõpuks küllalt tugevalt välja ehitatud.<ref>Renner 327.</ref>
[[1560]] läbisid vene väed laastates kogu põhjapoolse Vidzeme (Keskmaa), kohtamata suuremat vastupanu. Nad hõivasid ja põletasid maha Ruhja (Rujiena), Asti (Burtnieki), Rosula, Toreida (Turaida), Sigulda, Nitaure, Skujene ja Suntaži linnused. Viimane oli ka juba enne osaliselt purustatud.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/suntazi.html Rimša castle]</ref>
[[1568]], 15. juunil (1566) kingiti Suntaži linnuselään poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt pärusvalduseks Riia Peapiiskopkonna viimasele toomdekaanile Jacob Meckile. Mecki valduses oli linnus juba ka varem.
47. rida ⟶ 49. rida:
[[1577]] hõivasid linnuse ja panid selle põlema poola väed Matthias Dembinsky juhtimisel. Hiljem linnus taastati.
[[1582]], 2. mail aga andis poola kuningas Stephan Bathory linnuse üle hoopis Pärnu vojevoodile Mathias Dembinskyle, kuna viimane oli oma kuludega kuningat Liivi sõjas hästi teeninud. Linnuselääni mõisad jäid Mecki lesele Anna von Mengdenile, kes sel ajal oli naitunud juba Christoph Richteriga. Viimane andis mõisad edasi oma kasupojale Engelbrecht Meckile, jättes endale ainult ''Siggund''i ja ''Wattran''i vakused. Ka Suntaži linnuse juurde kuuluv ''Bresenhof''i väikemõis oli 400 kuldna eest panditud Riia linnapeale Franz Nyenstedtile ja samuti Stefan Bathory poolt talle kinnitatud.<ref>[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA323&dq=Kirchspiel+Sunzel&hl=en&sa=X&ei=55sbU8uDPcrVtQbwrYH4CA&ved=0CCcQ6AEwADgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=false, Hagemeisters Geschichte, lk. 61]</ref>
1582 koostas paavsti Gregorius XIII legaat Põhja-Euroopas jesuiit Antonio Possevino, kes oli juhtinud ka Poola ja Venemaa vahelise vaherahu sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega. Suntaži on keskmisest veidi väiksem.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk. 71, 73, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
[[1593]] tekkis Meckide ja Nyenstedtide perekonna vahel mõisate omandiküsimuses tüli.
54. rida ⟶ 58. rida:
[[XV]] sajandist kuni XVI sajandi lõpuni kuulus linnus Riia Toomkapiitlile. Toomkapiitli liikmed elasid Riia Toomkirikus seni, kuni naile hakati lauamõisaid läänistama. Praost sai Dole, dekaan Suntaži ja hiljem lisandus ka Krimulda.
[[1611]] aasta paiku on Fabriciuse kroonikas üles tähendatud, et keskaegne Suntaži linnus loeti kuuluvaks Liivi Ordu marssalile ja komtuuridele.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 51</ref> Linnus oli olnud varem pikka aega ordu valduses ja võimalik, et ka ordu poolt hästi välja ehitatud.
[[1626]], Poola - Rootsi sõja ajal hõivasid linnuse poolakad.
| |||