Suntaži piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
9. rida:
* hus Suntesell
* Schlote Zunzell
* Suntezell, Szunssl, Senteselle, Sunsel, Sonzel, Sontzel.<ref>[http://books.google.ee/books?id=1Z-Aj_PBEM0C&pg=PA700&lpg=PA700&dq=Kirchspiel+Sunzel&source=bl&ots=Sfm1oh0LPs&sig=xME8dglhhvtS392fyKJSTKok8Vk&hl=et&sa=X&ei=Q74cU9v4DcrEsgbd24GQCQ&ved=0CC4Q6AEwAQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=false, Neue erdbeschreibung, A. F. Büsching, lk. 700]</ref>
==Ajalugu==
17. rida:
[[1223]] aastal on ehitatud baltisaksa ajaloolaste (Arndt) arvates linnus piiskop Alberti poolt<ref>[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA323&dq=Kirchspiel+Sunzel&hl=en&sa=X&ei=55sbU8uDPcrVtQbwrYH4CA&ved=0CCcQ6AEwADgK#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sunzel&f=false, Hagemeisters Geschichte, lk. 61]</ref>, kuid dokumentaalset kinnitust sellele ei ole.
[[1318]] on linnust esmakordselt mainitud kirjalikult, kui Liivi Ordu oli linnuse peapiiskopilt vallutanud ja pidi selle tagasi andma. Linnusest on kirjutatud, kui ordu valduses olevast peapiiskopi lauamõisast.<ref>UB II, 661.</ref> Tuulse arvates pidi majanduslinnus umbkaudu sellal tekkinud olema.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 254</ref>
[[1388]] räägitakse ürikus ühest Otto Pitkeveri käsutuses olevast härrastemajast, mis asub Suntaži lähedal. Mainitud on ka Suntažis elavaid liivlasi, millest võib järeldada, et lossiteenijad olid liivlased.
27. rida:
[[1479]] hõivas Liivi Ordu meister Berndt von der Borchi käsul 14 päevaga "ilma mõõgalöögi või tulirelva lasuta" kõik peapiiskopkonna linnused sealhulgas Suntaži.
[[1522]] tagastati linnus toomkapiitlile. Nagu sõjasündmused XVI sajandil näitasid oli linnus hiliskeskaja lõpuks küllalt tugevalt välja ehitatud.<ref>Renner 327.</ref>
[[1568]], 15. juunil (1566) kingiti Suntaži linnuselään poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt pärusvalduseks Riia Peapiiskopkonna viimasele toomdekaanile Jacob Meckile. Mecki valduses oli linnus juba ka varem.
| |||