Józef Piłsudski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Jozef Pilsudski1.jpg|thumbpisi]]
'''Józef''' Klemens '''Piłsudski''' ([[5. detsember]] [[1867]] [[Zułów]] (praegu [[Zalavas]]), [[Vilno kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[12. mai]] [[1935]] [[Varssavi]], [[Poola]]) oli [[Poola]] sõjaväelane ([[marssal]]) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja. 1918–1922 oli ta Poola riigipea (''Naczelnik Państwa''). Aastatel 1926–1935 Poola diktaator.
 
Ta sündis tänapäeva [[Leedu]] alal ja käis [[Vilnius]]e vene gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis arstiteadust [[Harkiv]]i meditsiiniinstituudis. Ta osales liikumises [[Narodnaja Volja]] nagu vanem vendki [[Bronislav Pilsudski]], kellele mõisteti poliitilise tegevuse eest surmanuhtlus, mis asendati 15 -aastase sunnitööga.
 
[[22. märts]]il [[1887]]. aastal arreteeriti ta süüdistatuna vandenõu organiseerimises keiser [[Aleksander II]] tapmiseks. Aastail [[1888]]–[[1892]] viibis 5 aastat asumisel [[Siber]]is ([[Burjaatia]]s). Pärast vabastatamistvabastamist [[1892]]. aastal liitus ta [[Poola Sotsialistlik Partei|Poola Sotsialistliku Parteiga]], [[1894]]. aastal valiti partei keskkomiteesse ja oli selle üks juhtivaid agitaatoreid ning andis välja põrandaalust ajalehte "[[Robotnik]]".
 
[[1900]]. aastal veebruaris ta vangistati [[Lodz]]i linnas, mõisteti 10 aastat vabadusekaotust, kuid ta teeskles vaimuhaiget ning viibis 5 kuud Peterburis vaimuhaiglas, kus kakust põgenes välismaale. 1901. aastal liitus uuesti poliitilise tegevusega, siis asudesjuba Londonis.
 
[[1904]]. aastal, peale [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] algust suundus Jaapanisse, kontakteerus Jaapani luurega püüdesja püüdis organiseerida abi poolakate ülestõusuks ning Vene armee kahjustamiseks. [[1904]] asutas ta Sotsialistliku Partei poolsõjaväelise üksuse (OBPPS).
 
Enne Esimese maailmasõja algust lõi kontaktid [[Austria-Ungari]] sõjaväeluurega ning nende kaasabil moodustas [[Galiitsia]]s venevastase luurevõrgu "Strelets" ja. Esimeses maailmasõjas võitles ta brigaadikindralina [[Austria-Ungari]] sõjaväes [[1914]] loodud 10 000-mehelise poola leegioni juhina.
 
Asutas 1914.a. aasta novembris [[Keskriigid|Keskriikidele]] vaenuliku salajase organisatsiooni ''„Polska Organizacja Wojskowa“'', mille avalikukstulemise tagajärjel oli ta 1916. aastal sunnitud loobuma legionäärideleegionäride juhatamisest.
 
[[1916]] oli ta [[Austria-Ungari]] toetusel loodud Poola ajutise valitsuse [[sõjaminister]]. [[1917]] arreteeritiarreteerisid ta [[Magdeburg]]is [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] sõjavõimude pooltsõjavõimud, kuna ta keeldus Poolat okupeerivale Saksamaale truudust vandumast ning organiseeris saksavastast partisaniliikumist. 8. novembril [[1918]] ta vabastati ning saadeti Poola. 11. novembril loovutas ajutine valitsus võimu Piłsudskile. 14. novembril sai temast riigipea (''Naczelnik Państwa'').
 
Aprillis 1920 ülendati ta marssaliks ning ta sõlmis liidu [[Simon Petljura]]ga sõjaks Nõukogude Venemaa vastu.
 
Kuni 1922. aasta detsembrini tegutses Poola riigi presidendina ja vägede ülemjuhatajana, Juhtisjuhtis [[Poola-Nõukogude sõda|Poola-Nõukogude sõjas]] sõda Venemaa vastu eduka lõpuni. Pärast 1922. aastat elas ta eraellu tõmbunult kuni maini 1926, mil ta poliitiliste lahkhelide ja erakondliku võitluse lõpetamiseks sõjaväe kaasabil kukutas W. Witos ´eWitose valitsuse ning kehtestas 1926. aasta oktoobris sõjalise [[diktatuur]]i. Piłsudski keeldus riigipresidendiks valimisest ja loobus juunis 1928. aastal ka peaministri kohustest ja toimis sellest ajast (välja arvatud aeg dets-st 1930 maini 1931, mil oli uuesti peaministriks) vaid vägede kindralinspektorina ja sõjaministrina.
 
{{pooleli}}
==Isiklikku==
Ta oli kaks korda abielus. Esimest korda abiellus ta aastal [[1899]] Maria Piłsudskaga (1865–1921, neiuna Koplewska, esimesest abielust Juszkiewiczowa), neil oli tütar Wanda (1889–1908). Aastal 1921 abiellus ta Aleksandra Piłsudskaga (1882–1963, neiuna Szczerbińska), neil olid tütred Wanda (1918–2001, töötas psühhiaatrina) ja Jadwiga Piłsudska-Jaraczewska (sündinud aastal 1920, töötas arhitektina, elab praegu [[Varssavi]]s).

Tal oli neli venda: [[Bronisław Piłsudski|Bronisław]] (1866–1918, oli revolutsioonitegelane ning asumisel olles etnograaf, [[ainud]]e uurija), [[Adam Piłsudski|Adam]] (1869–1935, oli [[Poola]] poliitik, [[Vilnius]]e linnapea ja [[Seim (Poola)|Poola Seimi]] liige), [[Kazimierz Piłsudski|Kazimierz]] (1871-1941, arreteeriti 1939, suri [[Buhhaara]]s) ja [[Jan Piłsudski|Jan]], (1876–1950, oli Poola poliitik, [[Kesk-Leedu]] seimi liige).
 
==Tunnustused==
36. rida ⟶ 37. rida:
* [[Hannes Walter]], "Josef Pilsudski – Komendant, Naczelnik Panstwa, Marszałek Polski" – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] [[1998]], nr 7, november, lk 27–30
 
{{DEFAULTSORTJÄRJESTA:Pilsudski, JózefJozef}}
 
{{DEFAULTSORT:Pilsudski, Józef}}
[[Kategooria:Poola sõjaväelased]]
[[Kategooria:Poola poliitikud]]