Fran Drescher: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toimetan edasi |
pisut toim |
||
7. rida:
Tema vanemad olid itaalia ja vene juudi päritolu. Isa nimi oli Morton ja ema Sylvia Drescher.
Fran õppis {{kas|Hillcresti Kõrgkoolis}} New Yorgis. Ta oli usin õppija ning üsna populaarne.
=== Näitlejakarjäär ===
Fran Drescher teadis alati, et temast peab saama näitleja. Queensis kasvanud Drescher võrdleb end meelsasti Barbra Streisandiga, keda ta kutsub "noh-selleks-teiseks juuditüdrukuks". "Ta alustas tühjalt kohalt ja tõusis lõpuks kõrgustesse. Ta ei teeselnud kunagi, et elu on muinasjutt, ja seda ei tee minagi..."▼
"Nanny" (1993-1999) oli möödunud kümnendi üks menukamaid peresarju. Sheffieldi perekonnas on kõige suurem hääleõigus jäetud kergelt ropu suuga lapsehoidjale Fran Fine'ile, kes seda ka täiel määral kasutab. Nojah, juba Molière'i näidendites oli teenijatel rohkem nuppu kui isandatel. Muuseas, käesoleval ajal on mitmed maad, sealhulgas Venemaa, teinud oma "Nanny"-versiooni, mis õige täpselt kopeerib originaali.▼
Fran Drescher on osanud menu nautida, sest seni oli ta näinud vaid häda ja viletsust. Tõepoolest, enne "Nannyt" polnud tal eriliselt millegagi hõisata: üksikute märkimisväärsete episoodide kõrvale mahtus kari läbipõrumisi ja mõõnaperioode. Frani põhiprobleem seisnes selles, et tema päritolu oli kuulda ja näha kilomeetrite tagant. New Yorgi Queensi tööliskvartalis 10. septembril 1957. aastal sündinud ja kasvanud tüdruk kõneles veelgi jubedamat noo yawki kui Roger Rabbitt, ja nii kõvasti, et tema häälega võis kasvõi klaasi lõigata. Nüüd tagantjärele vaadates (=kuulates) oli see just tema vinguv hääl, mis ta kuulsaks tegi!
==== Nanny ====
▲Fran Drescher teadis alati, et temast peab saama näitleja. Queensis kasvanud Drescher võrdleb end meelsasti Barbra Streisandiga, keda ta kutsub "noh-selleks-teiseks juuditüdrukuks". "Ta alustas tühjalt kohalt ja tõusis lõpuks kõrgustesse. Ta ei teeselnud kunagi, et elu on muinasjutt, ja seda ei tee minagi..."
▲"Nanny" (1993-1999) oli möödunud kümnendi üks menukamaid peresarju. Sheffieldi perekonnas on kõige suurem hääleõigus jäetud kergelt ropu suuga lapsehoidjale Fran Fine'ile, kes seda ka täiel määral kasutab. Nojah, juba Molière'i näidendites oli teenijatel rohkem nuppu kui isandatel. Muuseas, käesoleval ajal on mitmed maad, sealhulgas Venemaa, teinud oma "Nanny"-versiooni, mis õige täpselt kopeerib originaali.
Kolledži järel otsustas Fran oma mõtted teoks teha ja alustas koos oma tollase kavaleri (ja hilisema abikaasa) Peter Marc Jacobsoniga hoolikalt karjääri rajama. Selle asemel, et kohe ummisjalu Hollywoodi tormata, õppis Drescher end esmalt ilutegijaks, st hakkas kosmetoloogiks. 17aastasena oli tal juba oma väike salong, mille eripäraks olid üllatavalt odavad (5 dollarit näo pealt) juustelõikused.
Unistused ei kadunud muidugi kuhugi. Aasta pärast jättis Fran käärid ja lokitangid kus see ja teine, kui sai endale välja kaubelda väikese kõrvalosa John Travolta täheks teinud tantsufilmis "Laupäevaõhtune palavik". Edasine karjäär aga ei edenenud loodetud määral ja järgnevate pikkade aastate väikesed episoodid erineva tasemega filmides ei tõotanud läbimurret. Üheks takistuseks oli muidugi Frani hääl ja kõnemaneer.
| |||