Räsifunktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida:
[[Donald Knuth]] peab esimese räsimissüsteemi idee autoriks [[IBM]]i kaastöötajat Hans Peter Luni, kes pakkus välja kodeerimise räsimise abil jaanuaris 1953. [[Arnold Dumey]] esitas oma 1956. aasta töös "Arvutid ja automatiseerimine" esimesena räsimise kontseptsiooni sellisena, nagu enamik programmeerijatest seda tänapäeval tunneb. Dumey nägi räsimises "sõnaraamatu probleemi" lahendust ning pakkus välja idee kasutada räsiaadressiks algarvuga jagamise jääki.
Esimeseks tõsiseks tööks, mis tegeles otsimisega suurtest failidest, oli [[W. Wesley Peterson]]i 1957. aasta artikkel, milles ta käsitles avalikku adresseerimist ning osutas tootlikkuse halvenemisele kustutamisel. Kuus aastat hiljem avaldati [[Werner Buchholz]]i töö, milles on läbi viidud räsifunktsioonide põhjalik uurimine. Mitme järgmise aasta jooksul kasutati räsimist küll laialdaselt, kuid ei avaldatud ühtegi olulist uurimust.
1967. aastal mainis räsimist kaasaegses tähenduses Herbert Hellerman oma raamatus "Numbriliste arvutisüsteemide põhimõtted". 1968. aastal avaldas [[Robert Morris]] räsimisest põhjaliku ülevaate ning seda tööd peetakse võtmepublikatsiooniks, mis viis räsimise mõiste teaduskeelde ning kinnistas seni vaid spetsialistide argoos kasutatud terminit "räsi".
| |||