Kuramaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
92. rida:
Sõja ajal [[Preisimaa]]le panditud [[Grobiņa]] piirkond jäigi [[Preisimaa hertsogiriik|Preisimaa hertsogiriigilt]] "välja ostmata" ning ei liidetud hertsogiriigiga; samuti Kuramaal asuvad, kuid hertsog [[Magnus]]ele kuulunud [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] hajali asuvad maavalduseid ([[Piltene]], [[Pāvilosta]], [[Aizpute]]) ei liidetud hertsogiriigiga; [[Dobele komtuur]]konna [[komtuur]] keeldus samuti tunnistamast Kettleri võimu ning valitses iseseisvalt senist [[komtuurkond]]a.
 
1583. aastal pärast hertsog Magnuse surma tekkinud [[võimuvaakum]]i ajal tekkis seni Magnuse valduses elanud rüütelkonna seas kaks mõjugruppi, kellest üks soovis liituda katoliku Kuramaa hertsogkonnaga Poola kuninga võimu alla (kuna Magnus oli asunud Poola kuninga vasalliks), teie osa aga soovis liituda Taani kuninga alluvuses olevasse protestantliku riiki. Piirkonnas võimu saamiseks pöördusid huvigrupid nii protestatntliku Preisimaa kui ka katoliikliku Poola poole, kuid siiski toimus reaalne sõjategevus Kuramaale tunginud Poola vägede vahel Kuramaal. Sõjategevus lõppes alles 1585. aasta 15. aprillil Poola ja Taani vahendusel sõlmitud [[Kronenborgi rahuleping]]uga. Rahulepingu alusel sai Taani 30000 taalrit [[Piltene]] piirkonna maade eest, kuna aga antud summa tasus [[Brandenburg-Ansbach]]i markkrahv Georg Friedrich, kes valitses Preisimaad nõrgamõistusliku Albreht Friedrichi eest, siis langes Kuramaa Preisimaa ja koos sellega Preisimaa vasalliisanda Poola võimu alla. Osa Magnusele Kuramaal kuulunud maavaldusi aga müüdi suurmaavaldajatele: [[EmboteEmbūte]] (saksa [[Amboten]]) – hertsog Kettleri vennapojale [[Wilhelm Kettler von Nesselrode]]le; [[Dundaga]] (saksa ''[[Dondangen]]'') metsarikkad piirkonnad Poola kuningriigi kantslerile vabahärra [[Martin von Berzewicz]]ile, kes selle varsti aga Levin von [[Bülow]]´ile edasi müüs; [[Vastseliina]] (saksa ''Neuhausen'') aga poolakas Pawel Wernik´ule.
 
Pärast hertsog Gotthard Kettleri surma [[Miitav]]is [[1587]]. aastal jaotati vastavalt tema korraldusele hertsogiriik tema poegade: Friedrichi ja Wilhelmi vahel pärast viimase täiselaliseks saamist. [[1596]]. aastal jagati Kuramaa hertsogiriigi territoorium [[Hoffzumberg]]i lossis, mis asus Miitavast 30 km kaugusel ning jagamise tulemusel sai [[Friedrich Kettler]] [[Semgallia]] koos pealinna Miitavi ja [[Wilhelm Kettler (Kuramaa hertsog)|Wilhelm Kettler]] Kuramaa koos pealinna [[Kuldīga|Goldingen]]iga.