Redaktsioon: 12. aprill 2012, kell 19:28 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. veebruar 2014, kell 12:13 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 457 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:St. Mary's cathedral.jpg\|pisi\|[[Tallinna toomkirik]]]] '''Tallinna piiskop''' oli [[katoliiklus\|katoliikliku]] [[Tallinna piiskopkond\|Tallinna piiskopkonna]] pea [[13. sajand\|13.]]–[[16. sajand]]il. Erinevalt [[Vana-Liivimaa]] teistest vaimulikest isandatest ([[Riia peapiiskop]], [[Tartu piiskop]], [[Saare-Lääne piiskop]] ja [[Kuramaa piiskop]]) ei olnud Tallinna piiskopil ilmalikku võimu ning ta kuulus [[Lundi peapiiskopkond\|Lundi]], mitte [[Riia peapiiskopkond\|Riia peapiiskopkonna]] alla. Tallinna piiskopi ametikoht loodi pärast [[Tallinn]]a vallutamist [[Taani]] poolt [[1219]]. aastal. Esialgu haaras see ilmselt vaid [[Revala]] muinasmaakonna ala, sest ametis oli ka eraldi [[Virumaa piiskop]]. Aastatel [[1227]]–[[1238]] Tallinna piiskop puudus, kuna siis oli tema vaimulik valdus esialgu [[Mõõgavendade ordu\|Mõõgavendade]], hiljem [[~~Liivi~~Liivimaa ordu]] valduses. Koos Taani võimu taastamisega taastus ka Tallinna piiskopi ametikoht. Edaspidi oli Tallinna piiskop kogu Põhja-Eesti ([[Eestimaa hertsogkond\|Eestimaa hertsogkonna]] ehk Harju-Viru) hingekarjane. [[1346]]. aastal läks Põhja-Eesti [[Saksa ordu]] valdusse. Sellest peale püüdis ordu piiskoppi ametisse määrata. Hoolimata sellest, et mitmed piiskopid olidki edaspidi orduvennad, ei saavutanud ordu aga ametlikku piiskopi ametisse nimetamise õigust ning [[15. sajand]]i teisel poolel keeldusid Tallinna piiskopid ordusse astumast. Samuti jäid nad kuni Tallinna piiskopkonna lõpuni Lundi peapiiskopi võimu alla. Hoolimata sellest, et Tallinna piiskopil puudus ulatuslikum ilmalik võim, ~~kuulusid~~piiskopi residents oli Tallinnas, [[Toompea allasum\|Toompea]]l [[Tallinna toomkirik]], talle kuulusid siiski mõningad valdused Põhja-Eestis, millest olulisimad olid [[Kiviloo piiskopilinnus\|Kiviloo]] (''Fegefeuer'') ja [[Porkuni piiskopilinnus\|Porkuni]] (''Borkholm'') piiskopilinnused. On ka teada, et vähemalt [[16. sajand]]il omasid Tallinna piiskopid ka ilmalikke vasalle. Tallinna piiskopi valis tavaliselt [[Tallinna toomkapiitel]]. Mõnikord määras piiskopi ametisse ka ainuisikuliselt [[paavst]]. Esimesed piiskopid määras ametisse [[Taani kuningas]]. Ordu, nagu öeldud, ei suutnud aga piiskoppide üle sarnast võimu rakendada. Viimaseks Tallinna piiskopiks oli [[hertsog Magnus]], kes oli ametis aastatel [[1560]]–[[1561]], kui oli piiskopkonna oma eelkäijalt [[Mauritius von Wrangel]]ilt ostnud. Kui Põhja-Eestis kehtestus [[Rootsi]] võim, likvideeriti ka sealsed katoliiklikud struktuurid ning Tallinna piiskopi asemel hakati ametisse määrama Eestimaa superintendente. 13. rida ⟶ 14. rida: ==Vaata ka== [[Tallinna piiskoppide loend]] [[Tallinna piiskopkond]] [[Kategooria:Tallinna piiskopid\| ]]

Tallinna piiskop: erinevus redaktsioonide vahel