Hermann II Wesel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[Kärkna klooster|Kärkna]] [[abt]]i Hermann Weseli valis Tartu [[toomkapiitel]] piiskopiks [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1552]]. Kokkulepe senise piiskopi [[Jodokus von der Recke]]ga, kes oli teatanud toomhärra [[Peter von Tiesenhausen]]i valimisest oma järglaseks, saavutati [[Horneck]]is [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1553]], mille järel [[25. juuni]]l [[1554]] kinnitas Hermann II piiskopiks ka [[paavst]]. Oma ametiajal säilitas Hermann II endale ka [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] juhtimise.
Hermann II välispoliitilised nurjumised (lubadus [[Tartu maks]]u maksta, lootus [[riigivürst]]ina [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] abile) andsid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]]le ettekäände alustada [[Vene-Liivi sõda]], milles hävisid peale [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ka teised [[Vana-Liivimaa]] väikeriigid.
Pärast [[Tartu piiramine (1558)|Tartu kapituleerumist]] [[18. juuli]]l [[1558]] lubasid venelased piiskopile eluks ajaks [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] seda ümbritsevate maadega, kuid juba [[23. august]]il samal aastal, küüditati Hermann II Venemaale, kus ta ka suri.
| |||