Tantsuansambel Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel

Tantsukollektiivi loomisel oli Tööjõureservide rühma juhendajaks aastail 1946-1951 Robert Rood. 1950-ndatel juhendas rühma tantsutaat [[Ullo Toomi]]. Tema rühmas alustas tantsijateed hilisem ansambli peaballettmeister [[Ilma Adamson]]. 1960-ndatel olid Ilma Adamsoni assistentideks Aleksandra Tratševskaja, [[Heino Aassalu]] (1964-1966) ja [[Kalju Saareke]] (1963-1968). 1970-ndail aastail olid peabalettmeistri assitendid Heli Martinson ja Riina Aro, Iira Generalova (1971-1973) ja Valdo Rebane (1976-1980). Kauaaegne klaverisaatja aastail 1963-1983 oli Sinaida Kiisk. Lisaks temale on eri aegadel klaverisaatjad olnud Elle ja Johannes Torro, Kersti Prems, Lia Korba, Einike Roosioja, Ilmar Pakri, Helga Kasemets ja Tatjana Maksimova (alates 1986. aastast). 1990-ndail aastail on rühmi juhendanud Hele ja Tõnu Pomerants, Villu Valgi, Martti Grüner, Annika Aavik ja Helga Kasemets. Ansambli saateorkestrit on eri aegadel juhatanud [[Uno Veenre]], Helle Leppik ja Külli Rauk. 1970-ndail tegi ansambel tihedat koostööd [[Venda Tammann]]i trioga (Venda Tammann, R. Joonase, R. Mägi).

 

 

Tantsuansambli "Sõprus" teiseks eripäraks on eri rahvaste folklooril põhinevate uusloominguliste lavatantsude esitamine. Ansambel on välja toonud suuri tantsulavastusi, millega saavutas tuntuse ja tunnustuse. Ansambli näo on kujundanud Ilma Adamsoni autorilooming ja teiste rahvaste tantsuseaded. Ilma Adamsoni loomingust saab esile tuua tantse "Koduvainul", "Lainete mäng", "Lõbus labajalg", "Piigad elevil", "Ilosa" jt. Ansambli "Sõprus" repertuaaris on olnud üle 300 [[tants]]u. Neist on pidevalt repertuaaris 20-30 tantsu (sh vene, ukraina, saksa, iiri tantsud).