Albrecht Mecklenburgist: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Robot: muudetud 21 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
Resümee puudub
Märgis: Mobiilimuudatus
'''Albrecht Mecklenburgist''' ([[saksa keel|saksa]] ''Albrecht von Mecklenburg''; [[rootsi keel|rootsi]] ''Albrekt av Mecklenburg''), [[Mecklenburg]]i hertsogina '''Albrecht III''' (umbes [[1338]] – [[31. märts]] või [[1. aprill]] [[1412]]) oli [[Rootsi kuningas]] aastatel [[1364]]–[[1389]] ja Mecklenburgi hertsog [[1384]]–1412.
 
Albrecht sai Rootsi kuningaks seetõttu, et eelmine kuningas [[Håkon VI|Magnus IV]] oli Ida-Rootsis ning eriti suure saksa elanikkonnaga linnades ülimalt ebapopulaarne. Nende ja [[Hansa Liit|Hansa]] toetusel tungiski Albrecht [[1363]]. aastal Rootsi ning purustas Magnuse väed. Järgmisel aastal krooniti ta [[Stockholm]]is kuningaks. Kuid Lääne-Rootsis jäid temavastased meeleolud püsima ning kui ta tahtis [[1389]]. aastal läbi viia mõisate reduktsiooni, kukutati ta Taani kuninganna [[Margrete I]] kaasabil. Albrecht oli kuni [[1395]]. aastani vangis, kust ta vabanes päradt lubadust, et ta kas loovutab endiselt temale alluva Stockholmi linna või maksab suure lunaraha. Et Albrechtil ei olnud kuskilt raha võtta, pidi ta linna [[1398]]. aastal Kalmari-meelsetele loovutama. Albrechti liitlasteks olid aga [[vitaalivennad]], Hansa ja [[Saksa ordu]], kes jätkasid Taani-vastast võitlust. Saksa ordul õnnestus enda võimu alla saada Ojamaa (Gotlandi) saare, mis nimeliselt anti Albrechti võimu alla. Taani sai selle tagasi alles [[1408]]. aastal, kui maksis ordule ja Albrechtile suure rahasumma. Nii asendus Rootsi-Mecklenburgi unioon lõplikult Taanit, Rootsit ja [[Norra]]t ühendava [[Kalmari unioon]]iga. Albrecht säilitas aga kuni oma surmani võimu Mecklenburgi üle.
 
{{algus}}
74 594

muudatust