[[1572]] läänistas Poola kuningas Zygmunt II August Sesviina linnusele kuuluvad mõisad - ''Sesswegen''i, ''Gravendahl''i, ''Aiskuje'' ja ''Busskowsky'' koos Sesviina linnakesega vabahärra Johann Taube von Fier´ile. Sama Taube oli [[1563]] - [[1571]] Vene tsaaririigi teenistuses ja kuulus ka opritšninasse. 1571, peale venelaste ebaedu Tallinna piiramisel põgenes poolakate juurde.
[[1577]] juunis tuleb tsaar Ivan Groznõi 50 000 mehelise vene vägedegaväega uuesti Pihkvast endise Riia Peapiiskopkonna kaudu Liivimaale ja vallutab kerge vaevaga maa idaosas hulga linnuseid. Krustpilsist (''Kreuzburg'') tulles hõivatakse 18. augustil Laudona (''Laudohn'') ja jõutakse Sesviina alla. Sesviina ei alistu ja paneb kaua vastu. Venelaste kaotused on suured, kuid lõpuks21. juulisaugustil linnus langeb<ref>[http://books.google.ee/books?id=WcsGAAAAYAAJ&pg=PA186&dq=Kirchspiel+Laudon&hl=en&sa=X&ei=aCPtUsDfOsXm7Aax-oCICg&ved=0CF4Q6AEwCDhG#v=onepage&q=Kirchspiel%20Laudon&f=false, Scriptores rerum livonicarum: Bd. I. Balthasar Russow., lk. 124]</ref>. Venelased korraldavad veresauna - suur osa aadlikest aetakse teibasse ja 1500 linnuses olnud kaitsjat tapetakse koheselt.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 285, ISBN 978-9985-876-83-1</ref>. Kättesaadud Taube sugulased puuakse üles. Sesviina nimetati ümber Tšistviniks (Чиствин). Linnus ise tõenäoliselt osaliselt purustati. Sesviinast suunduvad venelased Berzaune ja Kalsnava peale.
[[1582]] said poolakad venelaste lüüasaamise tõttu Liivimaal linnuse tagasi ja Taube sai oma valdustesse naasta. Asulas oli 80 maja ja linnusele kuulus u. 100 talumajapidamist.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle]</ref>
