Redaktsioon: 29. jaanuar 2014, kell 10:50 redigeeri Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 445 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. jaanuar 2014, kell 10:52 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 445 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
66. rida: ==Ajalugu== Raudteelõik rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Balti Raudtee Selts]]i poolt [[Balti raudtee]] (Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin) peatee ühe osana. Veidike enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.<ref>Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera ~~Grigorjevna~~ Gussarova, Otto Karma, Georgi ~~Fedulovitš~~ Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> [[Balti raudtee]] ehitustööde kordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Tallinn–Keila raudteelõik kuulus I. jaoskonda, mis hõlmas teelõiku [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 versta). <ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud töötajad.<ref>Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> [[Balti raudtee]] ametlik avamine toimus [[24. oktoober]]il ([[5. november]]) [[1870]] [[Narva]]s.<ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> Alates [[1. aprill]]ist [[1893]] kuulus [[Balti raudtee]] riigile ja sõltus täielikult riiklikust haldusaparaadist. <ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 50</ref> Aastatel [[1906]]–[[1917]] kuulus [[Looderaudtee]] alla ja alates [[1918]] aastast iseseisvalt Eesti Raudtee valitsuse alla.<ref>[http://www.evr.ee/?id=1080 Ajalugu.] Eesti Raudtee</ref> Aastatel [[1918]]–[[1940]] ~~toimub~~toimus sellel rauteelõigul kiire areng seoses regulaarse elektrirongiliini avamisega. [[1925]]–[[1927]] ~~rajatakse~~rajati raudteeviaduktid [[Paldiski viadukt\|Paldiski maanteel]], [[Rohu viadukt\|Rohu tänaval]] ja [[Rahumäe viadukt\|Rahumäel]]. [[1932]] aastal ~~ehitakse~~ehitati Tallinn–Nõmme liinil teine rööpapaar ning järgmisel aastal ~~pikendakse~~pikendati seda Pääskülani. [[1939]] ehitati [[Järve (Tallinn)\|Järve]]le uus veoalajaam.<ref name="Elektriraudtee">[http://www.elektriraudtee.ee/?124 Ajalugu.] Elektriraudtee</ref> [[1940]] aastate esimene pool mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad [[Nõukogude liit\|Nõukogude liidu]] väed viisid [[1941]] veeremi [[Perm]]i (siis Molotov). Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee [[kontaktvõrk\|kontaktvõrgud]] demonteeriti.<ref name="Elektriraudtee"/> Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23 septembril [[1944]], mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes [[1946]] aastal. [[22. juuli]]l [[1958]] avati liikluseks uus 15,7 km pikkune Pääsküla-Keila elektrifitseeritud raudteeliin.<ref>Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru : Võru Täht 2007. Lk. 117</ref> Sellega oli Tallinn-Keila raudteeliin elektrifitseeritud.

Tallinna–Keila raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel