Tallinna linnamüür: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav.JPG|thumb|Tallinna linnamüür, [[Müürivahe tänav]] ja [[Munkadetagune torn]], 2011. aasta kevad]]
[[Pilt:Linnamüür Uuel tänaval.JPG|thumb|Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment [[Uus tänav (Tallinn)|Uuel tänaval]], 2011. aasta kevad]]
[[Pilt:Linnamüür ja Assauwe torn, Müürivahe tänaval.JPG|thumb|Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, [[Müürivahe tänav]]al, 2011. aasta kevad]]▼
[[Pilt:Tallinna linnamüür Rüütli tänaval.JPG|left|thumb|Tallinna linnamüür [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]al, 2011. aasta kevad]]
▲[[Pilt:Linnamüür ja Assauwe torn, Müürivahe tänaval.JPG|thumb|Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, [[Müürivahe tänav]]al, 2011. aasta kevad]]
[[Pilt:Linnamüür Laboratooriumi tänaval.JPG|left|pisi|Linnamüür [[Laboratooriumi tänav]]al, 2011. aasta suvi]]
'''Tallinna [[linnamüür]]''' on [[keskaeg|keskajal]] [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|all-linna ja Toompea]] kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.
11. rida:
== Linnamüür ==
===13. sajand ===
Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb [[1265]]. aastast, kui Taani kuninga [[Erik V Klipping]]i ema ja Eestimaa emand [[Margrete Sambor]] andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. [[kaitsekäik|Puitkaitsekäiguga]] müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija [[Rein Zobel]] tunnistab [[Margareti müür]]i ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.<ref>[[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/news/tallinn/linnamuur-osutab-lammutajatele-vastupanu.d?id=50931244 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu], Eesti Päevaleht, 15. august 2002</ref>
===14. sajand ja Kanne müür===
[[Tallinna all-linn]]a ja [[Toompea]]d ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati [[1310]]. aastal [[Tallinna asehaldur]]iks määratud [[Johannes Canne]] (Jens Kanne) juhtimisel
{{tsitaat|Arvesse võtnud õige mitmesuguseid hädaohte sellele linnale ja nimelt, et linn on avatud türannide salasepitsustele ja teda häirivad sagedad paganate kallaletungid, otsustasin ma pärast hoolikat kaalumist ... käesolevaga lubada, et selle Tallinna linna pürjermeistrid ja kodanikud võivad viia linna müüri lõuna poole üle linna kraavi või säilitada praegusel kohal, või tuua ta tagasi sissepoole linna ja pikendada seda müüri üle linnuse mäe... Põhja poole suundugu aga müür väljaspool nunnakloostrit ... Nunnad aga peavad omal kulul ehitama linnamüüri, nagu linlased vajalikuks peavad, nii pikalt kui ulatub nende maa-ala. Ka võivad linlased mainitud linna alal, vabalt laieneda mere suunas, millal ja kui palju nad soovivad.|[[Dmitri Bruns|D. Bruns]] ja [[Rasmus Kangropool|R. Kangropool]]. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 24|}}
Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhja- ja loodesuunal kuni [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]] ja sealt mööda tänapäeva [[Laboratooriumi tänav]]at ümber [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli nunnakloosti]] kuni Toompea järsakuni. Müüriga haarati linna piiresse [[Tsistertslaste ordu]] Püha Miikaeli nunnaklooster.
Lõunapool aga juhiti uus, ehitatud linnamüür mööda tänapäeva [[Müürivahe tänav]]at üle [[Harju tänav]]a [[Toompea]]ni. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus [[Lühike jalg|Lühikesest jalast]] mööda ning laskus [[Pikk jalg|Pika jala]] kohal ümber Toompea järsu jalami [[Nunnavärav]]asse.
Suurte [[kaarnišš]]idega müür, mida hakati kutsuma [[Kanne müür]]iks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid [[ripptorn]]idega.{{lisa viide}}
104. rida ⟶ 112. rida:
|Läbimurre [[Toompea]]lt [[Taani kuninga aed]]a|| || || [[Pilt:Värav linnamüüris Taani kuninga aeda.JPG|120px]]
|}
== Linnamüüri kaitsetornid ==
<table><tr valign=top><td>
* [[Seegitagune torn]], pole säilinud, [[Nunne tänav]];
* [[Saunatagune torn]], säilinud osaliselt, (Nunne tänav 5);
121. rida ⟶ 128. rida:
* [[Renteni torn]] (säilinud torni alaosa [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 49 hoone sees<ref>[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=143087 Linnamüüris on säilinud varem hävinuks peetud torn], Õhtuleht, 15.07.2003</ref>);
* [[Wulfardi-tagune torn]], säilinud torni alaosa, [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]];
<td>
* [[Paks Margareeta]] koos [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravaga]], Pikk tänav 70
* [[Stoltingi torn]], Pikk tänav;
135. rida ⟶ 143. rida:
* [[Neitsitorn]];
* [[Tallitorn]];
</table>
* kavandatud [[Sadamatorn]], tänapäeva [[Põhja puiestee]]l.
<gallery>
Pilt:Lühikese Jala väravatorn.JPG|[[Lühikese jala värav]]atorn
| |||