Bürokratism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eeemaldasin tühjaks jäänud osa, parandasin sõnastust, et mõte paremini välja tuua. |
|||
5. rida:
Bürokratism tekib, kui [[ametnik]]ud riigi [[haldussüsteem]]i ära kasutades koondavad võimu enda kätte ja hakkavad kas otse või kaudselt kogukonna või ühiskonna [[esindusorgan]]it ära kasutades kehtestama seadusi enda huvidest lähtudes. Seetõttu on bürokratismi üheks tunnuseks õigusaktide arvu meeletu kasv ning karistuspoliitika, mis on suunatud ametnike poolt kehtestatud õiguskorra rikkujate karistamisele, kuid mis jätab tegelike kuritegude ohvrid ilma nii kaitsest kui ka kompensatsioonist.
Mõiste '''bürokratism''' viitab [[bürokraatia]]le. Etümoloogiliselt pärineb see sõna prantsuskeelsest sõnast ''bureau'' – kalev, millega kaeti kirjutuslaudu - ja kreekakeelsest tüvest ''kratos'' – võim, valitsus.<sup>[2]</sup> Tervikuna viitab sõna seega ametnike ülemvõimule -
kontoriametniku ülimuslikule positsioonile. Politoloogias märgitakse
ideoloogiaks muutunud mõistet laineiga ''–ism'',
antud juhul siis bürkoratism.
▲==Bürokratism kui ideoloogia==
Bürokraatia esitab oma võimunõuete põhjenduseks võrdsuse taotlemise elanikkonna hulgas – s.t egalitarismi ehk hädasolijate (s.h vaeste) abistamine ja neile inimväärse elukeskkonna tagamise. See on üllas eesmärk ja sellesse lõksu langevad paljud lihtsameelsed inimesed, kes ei saa aru millisest allikast
Sõltuvalt bürokraatia võimu ja kodanike vabaduste suhtest võib eristada kolme ideoloogiat:
17. rida ⟶ 19. rida:
* [[Sotsialism|Sotsialistlikus]] ühiskonnas säilib [[eraomandus]], kuid selle tegevust piiratakse tugevalt seadusandlike aktidega ning bürokraatia võim põhineb esmajoones rangel karistusõigusel;
* [[Sotsiaaldemokraatia]] on kõige pehmem ja üksikisikutele suuremaid vabadusi pakkuv valitsusvorm, milles [[eraettevõtlus]] säilib ja võib suhteliselt vabalt taotleda kasumit. Bürokratism teostab ennast selles ideoloogilises keskkonnas esmajoones läbi maksupoliitika, mis praktikas tähendab lõputut ümberjagamist: ühed koguvad lisaväärtuse kaudu kasumit ja teised natsionaliseerivad selle tulumaksu vormis ning jagavad abirahadena taas hädasolevale elanikkonna osale.
21. sajandil on bürokratism muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks Euroopa Liidus ja Eestis ning hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemisoove. EL-is ilmneb see Euroopa Komisjoni ja Eestis Vabariigi Valitsuse seadusandliku initsiatiivi (tänaseks juba ainu)õiguses.
Absoluutse võimu saavutas bürokratism eurotsoonis 2012. aastal, mil loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism. Viimane on ametnike poolt määratav ametnike organisatsioon:
▲Bürokraatia mõiste rakendas organisatsioonile sotsioloog [[Max Weber]]. Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne. eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu.
* mis asub väljapool igasugust parlamentaarset õigusruumi,
* mida keegi ei tohi kontrollida ja
* mille liikmetele on antud absoluutse karistamatuse staatus (s.h ka Euroopa Kohtul puuduvad vastavad volitused),
* kuid mis võib esitada piiramatuid rahalisi nõudeid eurotsooni riikidele (s.t nende riikide maksumaksjatele).
Praktikas tähendab see klassiühiskonna loomist, millel pole enam puutepunkte ei demokraatliku riigikorralduse ega vaba turumajandusega.
==<nowiki/>==
{{viited}}
| |||