Redaktsioon: 17. detsember 2012, kell 23:20 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 496 muudatust →‎Isiklikku ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. jaanuar 2014, kell 03:37 redigeeri eemalda IFrank (arutelu \| kaastöö) 6819 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: Aastail [[1912]]–[[1913]] oli ta Postimehe reporter, [[1914]]–[[1919]] Tartu Üldise Haigekassa asjaajaja ja [[1916]]–[[1917]] Tartu toitluskomitee pearaamatupidaja. Ta osales poliitikas, olles Tartu linnavolikogu liige ([[1917]]–[[1921]]) ning [[Asutav Kogu\|Asutava Kogu]] ([[1919]]–[[1920]]), [[Riigikogu]] ([[1920]]–[[~~1934~~1937]]) ja [[I Riigivolikogu]] liige ([[1938]]–[[1940]]). Aastail [[1928]]–[[1929]] oli ta Eesti Vabariigi töö-, hoolekande- ja haridusminister [[August Rei valitsus]]es ja aastail [[1932]]–[[1933]] Eesti Vabariigi teedeminister [[Konstantin Pätsi neljas valitsus\|Konstantin Pätsi neljandas valitsuses]]. Aastail [[1919]]–[[1920]] töötas ta Töö- ja Hoolekandeministeeriumi kindlustusasjade juhataja kohusetäitjana. Lisaks poliitilisele tegevusele oli ta [[Eesti Haigekassade Liit\|Eesti Haigekassade Liidu]] sekretär ([[1925]]–[[1940]]) ja [[Tallinna Töölisteater\|Tallinna Töölisteatri]] asjaajaja ([[1934]]). 22. rida: Ta oli tegev mitmesuguste ajakirjandusväljaannete toimetustes ([[Töö ja Tervis]], [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)\|Sotsiaaldemokraat]], [[Tulevik]], [[Rahva Sõna]]). 7. märtsil 1939 tegi ta Riigivolikogus ettepaneku keelata jahipidamine [[Metsluiged\|metsluikedele]] põhjendusel, et kui isegi nii ebaesteetilised loomad, nagu [[Metssiga\|metssead]], on kaitse all, siis seda enam peaksid seda olema ilusad linnud. Ettepanek võeti vastu<ref>Põllumajandus-ala seadused ühte köitesse. Rahvaleht, 8. märts 1939, nr. 57, lk. 7.</ref>. ==Isiklikku==

Leopold Johanson: erinevus redaktsioonide vahel