Armeenlased Osmanite riigis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
49. rida:
19. sajandil vallutasid Pärsiale kuuluva Armeenia osa seega venelased. Osa kunagisest kuningriigist kuulus islamistlikule Türgile. 1839. aastal algas Ottomani impeeriumis nn. regionaalreform [[Tanzimat]] ja 1863. a. võeti vastu eriline [[Armeenia põhiseadus]], mida Ottomani valitsus tunnustas.
Pärast [[Krimmi sõda]] 19. sajandi keskel, kui Ottomani impeerium avanes Euroopa jaoks, lõid armeenlased suhteid ning arendasid kaubandust Euroopaga. Armeenia kaupmehed valdasid euroopa keeli ja kombeid ning asutasid kauplusi Euroopa linnades. Armeenlaste kaubandustegevust pidurdati aga Osmanite impeeriumis mitu korda kõrgemate maksudega kui türgi kaupmeestel, arestiti või süüdati armeenia omanike kauplusi.[[File:Prorportions_des_populations_musulmanes_grecques_et_armeniennes_en_AsieMineure_d%27apres_la_statistique_du_livreJaune.png|pisi|Armeenlaste osakaal impeeriumis]]
1878. ja 1884. aastal toimus Türgi-vastane ülestõus. [[Kristlus|Kristlastena]] olid [[armeenlased]] Ottomani riigis diskrimineeritud. Kui nad hakkasid taotlema senisest suuremaid õigusi, korraldas sultan [[‘Abdu’l-Hamid II]] 1894–96 vastuseks armeenlaste vastased pogrommid. Eri allikate andmeil hukkus neis 80 000 kuni 300 000 inimest. Veresauna tõttu pälvis valitseja välismaal hüüdnimed "Verine sultan" ja "Punane sultan". 19. sajandi keskel tekkis Armeenia rahvusliku liikumise organisatsioon [[Dašnaktshuthjun]], aastast 1898 partei.
[[Pilt:Van Armenian Weavers.jpeg|väikepx|pisi|paremal|Armeenia neiud vaipa kudumas, aastal 1907, Van, Ottomani impeerium]]
| |||