Kuramaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
135. rida:
Pärast Poola kuninga August II surma 1733. aastal, pakkus aga tema järglane [[August III]] Kuramaa valitsemist krahv [[Ernst Johann von Biron]]ile (1734 ja 1736. aastal), kuid kes võttis võimu Kuramaal üle 1737. aastal, pärast 82-aastase Ferdinand Kettleri surma, kes suri lastetuna. 1737. aasta juunikuus kinnitas ka [[Miitav]]is toimunud [[Kuramaa rüütelkonna maapäev]] Ernst Johann von Bironi (1690–1772) hertsogkonna valitsejana, eelistades teda samuti oma kandidatuuri esitanud krahv Moritzale.
 
Ernst Johann von Biron olles Kuramaa hertsogiks, elas alaliseks aga Venemaal, Peterburis. Ta lasi endale ehitada Itaalia päritolu Vene arhitekti [[Bartolomeo Rastrelli]] projekti järgi Kuramaale [[Rundāle]]sse äärmiselt suurejoonelise [[Rundāle loss|Rastrelli palee]] ja endise ordulossi asemele lossi [[Miitav]]isse ning tema eluviisi kadestasid koguni [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Louis XV]] õukonna liikmed. [[1740]]. aastal aga keisrinna Anna suri ning ehkki Biron määrati seejärel Venemaa [[regent|regendiks]], ei kestnud tema ülemvõim kaua. Juba 3 nädalat hiljem võttis [[Burchard Christoph von Münnich]] ta vahi alla ning esialgu mõisteti ta surma. Hiljem muudeti see aga eluaegseks asumiselesaatmiseks [[Siber]]isse. Aastetel 1740–1758, oli Kuramaa ilma valitseja hertogita ning võimuvaakumi ajal saavutas [[Saksimaa kuurvürst]] ja [[Poola kuningas]] August III keisrinna Katariina II nõuoleku määrata Kuramaa hertsogiks oma poeg [[Karl Christian Joseph]], kes valitses kuni 1763. aastani.
 
[[1762]]. aastal kui võimule sai [[Peeter III]], kutsusti vana Biron tagasi tema õukonda, aasta hiljem määras uus keisrinna [[Katariina II]] ta uuesti Kuramaa hertsogiks ning ta hõivas vene vägede toel Miitavi linna ning taastas oma hertogivõimu. [[1769]]. aastal loobus ta troonist oma poja [[Peter von Biron|Peteri]] kasuks.
 
Järgnevalt [[18. sajand]]il toimunud [[Poola jagamised]] nõrgendasid Poolat ning viimase [[1795]]. aastal toimunud Poola jagamisega Venemaa ja Preisimaa vahel, sattusid Kuramaa valitsejad, kes olid senini Venemaa keisririigi sõltuvusest, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alluvusse ja Kuramaa liideti viimase [[LäänemereäärsedBalti provintsidkubermangud|LäänemereäärseBalti provintsinakubermanguna]] Venemaa keisririigi koosseisu.
 
Pärast Poola jagamist kuulutasid 17. märtsil 1795. aastal [[Kuramaa rüütelkond]] ja 18. märtsil [[Piltene rüütelkond]] senise Poola kuninga läänisõltuvuzseläänisõltuvuse kehtivuse kaotanuks ning palusid oma valitsejaks Venemaa keisrinna [[Katariina II]], sellest [[Peterburi]]s viibides teada saanud hertsog Karl Christian Joseph loobus (17)/28. märtsil 1795. aastal hertsogi tiitlist ning lahkus igaveseks oma hertsogiriigist.
 
1795. aastast kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ja 1917. asta [[veebruarirevolutsioon]] tulemusena [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] lagunemisena kuulus Kuramaa keisririigi koosseisu [[Kuramaa kubermang]]una.