Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
49. rida:
===Sesviina Liivi sõjast Põhjasõjani===
[[1559]] 18. veebruaril peeti 13 000 meheliste vene vägede (tatari khaani juhtimisel) ja paarisajamehelise peapiiskopkonna kaitsesalga vahel (eesotsas toomhärra Frerick Folckerszum) Sesviina ja Kulna vahel lahing, milles viimased puruks löödi. Tapeti 110 peapiiskopkonna vasalli ja sõjasulast. Sealt liikusid venelased edasi Sesviina peale, röövisid, põletasid ja tapsid ümbruskonnas, kuid linnust vallutada ei suutnud. Christiani nimeline preester oli seal kiiruga jõudnud ümberkaudse rahva abil kaitset organiseerida. Venelased läksid edasi Vana - Pebalgi suunas.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 77, ISBN 5-460-00216-8</ref> Sama aasta lõpus läks Sesviina Poola - Leedu võimu alla.
[[1560]], jaanuari algul ründasid venelased oma uuest tugipunktist Tartust Vana - Liivimaa keskosa - Trikatat, Sesviinat ja Smiltenit. Nõuti Sesviina linnuse alistumist, toodi puud värava juurde ja taheti need lahti põletada. Peale seda kui linnusest avati tuli ja lasti 6 venelast surnuks, viimased loobusid rünnakust ja rahuldusid ümbruskonna rüüstamisega.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 113, ISBN 5-460-00216-8</ref>
[[1572]] läänistas Poola kuningas Zygmunt II August Sesviina linnusele kuuluvad mõisad - ''Sesswegen''i, ''Gravendahl''i, ''Aiskuje'' ja ''Busskowsky'' koos Sesviina linnakesega vabahärra Johann Taube von Fier´ile. Sama Taube oli [[1563]] - [[1571]] Vene tsaaririigi teenistuses ja kuulus ka opritšninasse. 1571, peale venelaste ebaedu Tallinna piiramisel põgenes poolakate juurde.
[[1577]] juunis tuleb tsaar Ivan Groznõi vene vägedega uuesti Pihkvast Liivimaale ja vallutab kerge vaevaga hulga linnuseid. Sesviina ei alistu ja paneb kaua vastu. Venelaste kaotused on suured, kuid lõpuks juulis linnus langeb. Venelased korraldavad veresauna - suur osa aadlikest aetakse teibasse ja 1500 linnuses olnud kaitsjat tapetakse koheselt.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 285, ISBN 978-9985-876-83-1</ref>
[[1582]] said poolakad venelaste lüüasaamise tõttu Liivimaal linnuse tagasi ja Taube sai oma valdustesse naasta. Asulas oli 80 maja ja linnusele kuulus u. 100 talumajapidamist.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/cesvaine.html Rimša castle]</ref>
[[1599]] valitses seal vabahärra Taube poeg Wilhelm Friedrich. Viimase poeg omakorda, Rootsi rittmeister George Johann Taube nimetas ennast samuti Sesviina ja Fyri vabahärraks. Rootslaste võimu kinnitumisel Liivimaal võeti maavaldus aga jälle riigile tagasi.
| |||