Luterlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Lutherrose.svg|thumb|Lutheri roos]]
'''Luterlus''' on [[kristlus|kristlik]] [[konfessioon]], mis on alguse saanud [[Martin Luther]]i tegevusest [[protestantism|protestantliku]] [[reformatsioon]]i algatajana.
[[Pilt:Martin Luther by Lucas Cranach der Ältere.jpeg|thumb|Martin Luther (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a maal ([[1529]])]]
Luterlased ise on oma [[kirik]]ut nimetanud ja nimetavad õigupoolest [[evangeelne kirik|evangeelseks]], kristlikuks või [[apostel]]likuks. Nimetus "luterlased" ([[ladina keel]]es ''Lutherani'') pärineb algselt [[katoliiklus|katoliiklastelt]] ([[Johann Eck]] ([[1520]]: "''aduersus Lutheranos, et alios hostes Ecclesiae''" 'luterlaste ja teiste Kiriku vaenlaste vastu') ning seda tarvitati selleks, et kuulutada [[protestantism|protestandid]] [[ketserlus|ketseriteks]]. Alles hiljem hakati end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii katoliiklastest kui ka [[Huldrych Zwingli]] ja [[Johann Calvin|Johann Calvini]] järgijatest.
13. rida:
* [[Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu]] asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5 miljoni liikmega.
* [[Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents]], asutati 1993, ühendab 21 kirikut.
===Isikuid===▼
*[[Martin Luther]]▼
*[[Anders Wejryd]]▼
==Luterlus Eestis==
{{Vaata|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik}}, ''[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]''
[[Reformatsioon]]i tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: [[rooma-katoliku kirik|rooma-katoliiklikuks]], luterlikuks, [[kalvinism|kalvinistlikuks]] ja [[anglikaani kirik]]uruumiks. Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks [[konfessioon]]iks peale [[reformatsioon]]i jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel ning luterlikud kogudused tekkisid Eestis reformatsiooni käigus katoliiklikest kogudustest aastatel [[1523]]–[[1532]]. Luterlik ruum hõlmas [[varauusaeg|varauusajal]] osa Saksa aladest, samuti [[Taani]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]] ning [[Kuramaa]], lõplikult ka alates [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] kehtestamisest ka [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]].
Reformatsiooni käigus tekkinud eestikeelse usuõpetuse vajadustest lähtudes koostati esmased [[Tallinna Niguliste kirik]]u õpetaja [[Simon Wanradt]]i ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u õpetaja [[Johann Koell]]i poolt tõlgitud eestikeelne [[Wanradti ja Koelli katekismus]] 1535. aastal ja [[Tartu Jaani kogudus]]e [[kaplan]]i [[Franz Witte]] tõlgitud [[Lutheri katekismus]], mis trükiti [[Lübeck]]is kas 1553 või 1554 aastal.
Katoliiklusega tehti Eestis lõpparved Rootsi ülemvõimu poolt [[1561]]. aastal, [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainumonopol oli Rootsis kinnitatud Uppsalas aga juba [[16. veebruar]]il 1593 ja seda positsiooni tugevdati 1595. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine.
<table><tr valign=top><td>
▲==Isikuid==
*[[Jaan Kiivit juunior]]
*[[Jaan Kiivit seenior]]
*[[Thomas Vaga]]▼
<td>
*[[Johan Kõpp]]
▲*[[Martin Luther]]
*[[Toomas Paul]]
*[[Andres Põder]]
<td>
*[[Hugo Bernhard Rahamägi]]
*[[Einar Soone]]
</table>
▲*[[Thomas Vaga]]
▲*[[Anders Wejryd]]
==Vaata ka==
*[[Augsburgi usutunnistus]]
| |||