Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
| märkused =
}}
[[File:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|pisi|Põhja-Euroopa riigid ca 1000]]
[[File:Croisés.jpg|pisi|Ristisõdijad 11.-13. sajand]]
==Ristiusu rahumeelne levik==
Esialgu levis [[ristiusk]] paganate aladele rahumeelse kultuurivahetuse korras [[Bütsants]]i ja [[Ida-Rooma]] riigiga: [[Bulgaaria]] võttis [[õigeusk|õigeusu]] vastu Bütsantsilt [[865]]. aastal, [[Kiievi-Vene]] vürstiriik aga [[988]]. aastal.
 
[[File:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|pisi|Põhja-Euroopa riigid ca 1000]]
[[Kesk-Euroopa]] ja [[Skandinaaviamaad]]es ([[Ansgar (pühak)|Ansgar]]) aga toimus ristiusu levik [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kaudu ning [[Rooma paavst]]i suunamisel: [[Poola kuningriik]] võttis ristiusu vastu [[966]]. aastal, [[Ungari kuningriik]] kolmkümmend aastat hiljem, [[996]]. aastal. Saksa (ja rooma-katoliku usu) mõju idasuunalise levitamise keskuseks oli [[Magdeburgi peapiiskopkond]], mis rajati [[968]]. aastal. [[Taani]] ristiti [[960]]. aastail ja eraldatud [[Island]]i elanikud võtsid ristusu vastu aastal [[1000]]. Umbes samal ajal hakkas ristiusk levima ka [[Norra]]s, kus ta kinnitati riigiusuks [[Olav II Haraldsson]]i valitsemisajal (1016-1028). Umbes samal ajal ristiti ka [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Olaf III Skötkonung]], kuid see ei tähendanud veel, et kogu Rootsi elanikkond oleks meelt muutnud ja ristiusku tunnistanud.
 
 
==Sõdade põhjendused==
Ristisõdade põhjenduseks on Euroopa ajaloolaste poolt välja toodud 28. septembril 1096. aastal moslemi valitsejate korraldusel [[Jeruusalemm]]as [[Püha Haua kiriku]] hävitamine ja kristlikel palveränduritel haua külastamise takistamist. Rooma paavst [[Urbanus II]] oli aga juba [[1095]]. aasta [[Clermonti konsiilium]]il üles kutsunud ristisõtta.
 
Islamimaade ajaloolaste poolt on ristisõdu tõlgendatud laiemas geopoliitilises tõlgenduses koos Vahemere lõunaosas ja Hispaanias toimunud [[rekonkista]]ga, eurooplaste tungiga ajutiselt nõrgenenud islamiusulistesse maadesse.
==Esimene ristisõda, 1096–1099==
{{Vaata|Esimene ristisõda}}
Esimese ristisõja kuulutas välja [[1095]] [[Prantsusmaa]]l [[Clermont]]is [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[paavst]] [[Urbanus II]], kes vastas [[Bütsants]]i keisri [[Alexios I]] palvele. Eesmärgiks oli [[moslem]]ite väljatõrjumine [[Pühalt Maa]]lt ja [[Jeruusalemm]]ast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. [[1099]]. aasta [[15. juuli]]l vallutati Jeruusalemm ja rajati [[Jeruusalemma Kuningriik]] ning ka teisi ristisõdijate riike. 1099. aastal sai [[Bouilloni Gottfried]]ist [[Jeruusalemma kuningas]]. Jeruusalemma Kuningriigile allutati [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]] ja [[Edessa krahvkond]], aga samuti [[Tibeeria]] valitsejad.
 
Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste [[ekspansioon]]is. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Esimesed ristisõdijate väed, mis [[Bosporuse väin]]a juurde jõudsid, hävitati.
==Teine ristisõda, 1147–1149==
{{Vaata|Teine ristisõda}}
Teine ristisõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui [[Edessa]] riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]], langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst [[Eugenius III]], tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad. Ristisõdijate väed liikuid läbi [[Bütsants]]i territooriumi ja liikusid [[Anatoolia]]sse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa [[Seldžuk]]i türklaste poolt. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis [[1187]]. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja [[12. sajand]]i lõpupoolel.
 
Samal ajal algas ka esimene [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdadest]], mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka [[Liivimaa|Liivi-]] ja [[Eesti]].
 
==Kolmas ristisõda, 1189–1192==
{{Vaata|Kolmas ristisõda}}
Kolmanda ristisõja eesmärk oli tagasi vallutada [[Püha Maa]]d [[Saladin]]i käest. Saladin astus ka vastu kristlikele [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riikidele]] [[Süüria]] aladel ning vallutas [[Jeruusalemm]]a tagasi aastal [[1187]]. Ristisõjas osalesid [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I]] ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]] ning ka Püha Rooma Keisririigi keiser [[Friedrich I Barbarossa]].
 
Sõja tulemusel sõlmis Richard rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.
==Neljas ristisõda, 1202–1204==
{{Vaata|Neljas ristisõda}}
Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis [[Rooma paavst]]. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Augustis [[1198]] kutsus paavst [[Innocentius III]] üles uuele ristisõjale.
 
[[1201]]. (või [[1202]].) aastaks kogunesid ristisõdijad [[Venezia]]sse, kuid Püha maa asemel ründasid [[Dalmaatsia]]s asetsevat [[Ungari]] sadamat [[Zadar|Zara]]t, mis varem oli kuulunud Veneziale (praegu on seal [[Horvaatia]] linn [[Zadar]]). See oli ristisõja toetamise Venezia-poolne eeltingimus. Ungari kuningas [[Imre]] oli [[katoliiklus|katoliiklane]] ning oli otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Zara elanikud olid katoliiklased, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad.
 
Talve [[1202]]–[[1203]] veetsid ristisõdijad [[Kérkyra saar]]el, ning veneetslaste kihutamisel planeeriti edasine sõjategevus Bütsantsi vastu, kes oli [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] ajal olnud [[Saladin]]i liitlane, ja [[Teine ristisõda|Teise ristisõja]] ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud. [[1204]] rünnati linna, veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva [[Blachernae]] linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad ([[13. aprill]]il [[1204]]) võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei vaadanud asjale sugugi selle pilguga; nad rüüstasid linna metsikul ja kohutaval kombel kolm päeva ühtejutti. Palju antiikkunstiteoseid varastati või lõhuti. Paljud linnaelanikud tapeti, vägistati või langesid muul kombel vägivalla ohvriks.
 
Bütsantsi riigi olemasolu kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Venezia ning ristisõdijate juhtide vahel. Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Uus keiser rajas uue Ladina keisririigi [[vasallriik|vasallriigi]] [[Tessaloonika kuningriik|Tessaloonika kuningriigi]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneziasse. Bütsantsi põgenikud rajasid oma riigid: [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigi]], mida valitses [[Theodoros I Laskaris]], [[Epeirose despotaat|Epeirose despotaadi]] ja [[Trapesund]]i riigi. [[1261]] vallutasid bütsantslased Konstantinoopoli tagasi.
 
==Viies ristisõda, 1217–1221==
{{Vaata|Viies ristisõda}}
* [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/03044181.2013.833541 Marek Tamm: How to justify a crusade? The conquest of Livonia and new crusade rhetoric in the early thirteenth century], Journal of Medieval History Volume 39, Issue 4, 2013
* Хилленбранд Кэрол, [http://www.fedy-diary.ru/html/052012/10052012-01a.html "Крестовые походы. Взгляд с Востока: мусульманская перспектива"] (vene keeles)
{{pooleli}}
 
[[Kategooria:Ristisõjad| ]]
 
54 374

muudatust