Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Arvatavasti 1627.-1629. pandi senise gooti teravkiivri asemele hilisrenessansi stiilis praegune kiiver. “Ühe märgiga telliskivide järgi võib otsustada, et mitmed fassaaditööd, tornikonsooli ja viilu parandamine, uute dekoratiivsete veesülitite paigaldamine ning siseehitustööd toimusid kõik umbes ühel ajal või vähemalt järjest,” rääkis Teddy Böckler. “Nähtavasti 1630. ja 1650. aasta vahel ehitati ka suurde saali piilarite vahele vaheseinad ning konsoolide kõrgusele vahelagi. Nende väikeste kambrite kütmiseks oligi vaja ehitada ahjud ja korstnajalad."<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-raekojas-kukkus-lagi-sisse.d?id=5552407 Tallinna raekojas kukkus lagi sisse], Delfi, 17. aprill 2003</ref> Vanasti polnud majadel maapinnani ulatuvaid vihmaveeranne. Nende asemel kaunistasid katuseräästaid enamasti lohepeakujulised kivist või rauast veesülitid, mille ülesandeks oli vesi majaseinast eemale juhtida.<ref name="lemill.net"/> Üheaegselt torni lõpetamisega sepistas vasksepp [[Daniel Pöppel]] raekojale lohepeadest vaskplekist veesülitid.<ref name="Masso T.,1983, lk 80"/><ref name="Rannu J., 1983, lk 35"/> Praegu on need raekojas ilu pärast.

 

[[1651]]–[[1652]] viidi raekoja peasissepääs barokkarhitektuurile iseloomulikult üle hoone keskossa. Peaportaal suleti. Raekoja esinduslikkust ja omapära esiletoonud kaaristu ning keldri ja esimese korruse aknad müüriti kinni. Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja tükeldati eraldi ruumideks.<ref name="raekoda5" /><ref name="Masso T., 1983, lk 80"/> [[1860]]. aasta paiku ehitati nelinurksed aknad ümber teravkaarseiks.<ref name="Masso T., 1983, lk 80"/>