Jõulud eesti rahvakalendris: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
üle toodud |
|||
7. rida:
==Jõulude nimetused==
Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, ''joulud'', ''talsipühiq'', ''talvistepühiq'', ''talvistepühä'' (''tal(l)iste''-, ''talsi''-, ''tals(s)e''-, ''talliss(e)''-, [[talsspühi]]) ja ''vorstipühad''. Sõna ''jõul'' on eesti keelde arvatavasti laenatud [[muinasskandinaavia keel]]est tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus [[Lõuna-Eesti]]s.
==Tähendus==
Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste [[hing]]i ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.
Jõulud algasid maarahval [[pööripäev]]aga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on nimetatud viimaseks jõuluks, sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks 2. veebruari ([[küünlapäev]], pudrupäev).
| |||