James VI ja I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
33. rida:
Jamesi tütar Elizabeth oli abiellunud [[Pfalzi kuurvürst]]i [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]]-ga, kes oli üks juhtivamaid Saksamaa [[protestantism|protestantlikke]] valitsejaid. James I, kes pidas ennast kogu protestantliku Euroopa olulisimaks vürstiks, püüdis koos temaga vaekausse ka laiemas plaanis protestantide kasuks kallutada, püüdes toonasele Euroopa võimsaimale riigile [[Habsburgid]]e [[Hispaania]]le igati kaikaid kodaraisse loopida. Samas oli Jamesi poliitika vastuoluline, sest teisalt tahtis ta katoliiklasi ja protestante ka lepitada, lootes, et ahk suudavad absoluutsed monarhid asjad isekeskis korda ajada, näiteks abielupoliitika läbi.
Kuid Euroopa tõsiseimaks kriisiks kujunes [[1618]]. aastal alanud [[Kolmekümneaastane sõda]] (1618–[[1648]]), mis näis igasugused lepituskatsed võimatuks tegevat. Jamesi väimees Friedrich valiti mässuliste [[Böömimaa|böömimaalaste]] poolt kuningaks, Friedrich I nime all ning Saksamaal algas ennenägematu ulatusega sisesõda. James püüdis oma riiki sellest eemal hoida, sest riigi rahaasjad olid väga viletsas seisus, pealegi lootis ta Hispaaniaga ikka veel lepitust leida. Nii oli tema tugi Friedrichile puhtalt moraalne. Asjad muutusid alles siis, kui katoliiklased hakkasid saavutama otsustavat edu: hispaanlased okupeerisid Pfalzi ning austerlased vallutasid Böömimaa. Ent kuigi James kavatses keisri ja Hispaaniaga nüüd otsesesse relvakonflikti astuda, nurjas asja [[Valgemäe lahing]] [[1621]]. aastal, mille järel tema tütar ja väimees olid sunnitud põgenema [[Holland]]isse.
===Jamesi viimased aastad ja surm===▼
[[Pilt:James_I_of_England_by_Daniel_Mytens.jpg|thumb|James I vanemas eas]]
Et katoliiklaste positsioonid olid nüüd äärmiselt tugevad, ei julgenud James otsest sõjategevust enam alustada. Selle asemel proovis ta [[1620. aastad|1620. aastate]] alguses naita Charlesi ja Hispaania kuningatütart, kuid asjad jäid venima ning peagi oli selge, et tegelikult olid Hispaania-poolsete lootuste andmise põhjuseks vaid venitamistaktika, et hoida Inglismaad eemal Kolmekümneaastasest sõjast.
▲===Jamesi viimased aastad ja surm===
[[1624]]. aastal otsustas James viimaks siiski sõtta minna, et oma tütre au taastada. Et riik oli sisuliselt pankrotis, siis kutsus ta Buckinghami hertsogi ja poja soovitusel kokku parlamendi ning palus sellelt kehtestada erakorralised sõjamaksud. Nagu mitu korda varemgi, keeldus parlament sellest ning Jamesi vihal polnud piire. Kroonprints Charles suutis isa ja parlamendi erisusi siiski siluda ning teatud rahahulk siiski saadi. James eemaldus aga üha enam reaalsest valitsemisest, võimust võtsid resignatsioon ning maailmast eraldumine. Kuninga füüsiline tervis muutus üha kehvemaks, teda vaevas salapärane palavikuhaigus.
| |||