Valdus: erinevus redaktsioonide vahel

Valdus on [[seaduslik valdus|seaduslik]] või [[ebaseaduslik valdus|ebaseaduslik]] sõltuvalt sellest, kas see põhineb [[õiguslik alus|õiguslikul alusel]] või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole [[tõendamine|tõendatud]] vastupidist.

Valdus on [[heauskne valdus|heauskne]], kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on [[pahauskne valdus|pahauskne]], kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise [[valdaja]] ja [[omandaja]] kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.

[[Kaudne valdus]] omandatakse asja väljanõudeõiguse[[väljanõudeõigus]]e loovutamisega omandajale, kui asja [[võõrandaja]] ise või [[kolmas isik]] jääb asja valdama.

Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Valdust ei lõpeta [[mööduv takistus]] või katkestus asja üle tegeliku võimu teostamisel.

Valdus on seadusega kaitstud [[omavoli]] vastu. Omavoli võib olla valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane teadis valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest.