Redaktsioon: 16. august 2013, kell 10:57 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 134 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. detsember 2013, kell 14:04 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 397 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Urartu in comparison with states in 2008-en.svg\|~~thumb~~pisi\|Urartu tänapäeva riigipiiride taustal.]] [[Pilt:Van kalesi.jpg\|thumb\|Urartu kindluse varemed Vani järve ääres, Urartu muistses pealinnas Tušpas.]] [[Pilt:Urartu Chariot D.jpg\|pisi\|Urartu kuningas [[Sarduri II]] kaarikul. Kujutis pronkskiivril.]] '''Urartu''' ([[akadi keel\|assüüria keeles]] ''māt Urarṭu''<ref>Eberhard Schrader "The Cuneiform inscriptions and the Old Testament" 1885, p. 65.</ref>; [[akadi keel\|babüloonia keeles]] ''Urashtu'') ehk '''Urartu kuningriik''' ehk '''Vani kuningriik''' ([[~~Urartu~~urartu keel]]es ''Biai'' või ''Biainili''<ref name="Hewsen-2000">Robert H. Hewsen ""Van in This World; Paradise in the Next" The Historical Geography of Van/Vaspurakan" Rmt: Richard G. Hovannisian "Armenian Van/Vaspurakan. Historic Armenian Cities and Provinces" Costa Mesa, California: Mazda Publishers, 2000, lk 13</ref>; armeenia keeles Ուրարտու (''Urartu'')) umbes 860- – 590 eKr [[Armeenia mägismaa]]l asunud kuningriik, mille keskmes oli [[Vani järv]] praeguse [[Türgi]] idaosas. Selle pealinn [[Tušpa]] asus Vani järve kaldal, ligikaudu samas asub tänapäeval [[Van (Türgi)\|Vani]] linn. Riigi suurima vägevuse ajal [[8. sajand eKr\|8. sajandil eKr]] ulatus riik Põhja-Mesopotaamiast Lõuna-Kaukaasiani ning läänes välja [[Vahemeri\|Vahemereni]] hilisema [[Kiliikia]] alal. Riigi territoorium hõlmas osa tänapäeva [[Türgi]] alast, kogu tänapäeva [[Armeenia]] ala [[Sevani järv]]e ümbruses, tänapäeva [[Iraan]]i ala loodeosa [[Urmia järv]]e ümbruses, ning tänapäeva [[Gruusia]] ala lõunaosa. Riik ulatus [[Kura jõgi\|Kura jõest]] põhjas [[Taurus]]e eelmägedeni lõunas ning [[Eufrat]]i jõest läänes [[Kaspia meri\|Kaspia mereni]] idas<ref>Mack Chahin "The Kingdom of Armenia" London: RoutledgeCurzon, 2001, p. 105.</ref>. Rangelt võttes on ''Urartu'' assüüriakeelne nimi piirkonna kohta, seal asunud riigi kohta kasutatakse tänapäeva [[historiograafia]]s termineid ''Urartu kuningriik'' või ''Biainili''. Vajadust eristada regiooni riigist kirjutas juba [[Friedrich Wilhelm König]] 1955. aastal.<ref>F. W. König, ''Handbuch der chaldischen Inschriften'' (1955).</ref> Urartu vastab tänapäeva Armeenia mägismaale, mis asub [[Väike-Aasia]], [[Mesopotaamia]] ja [[Kaukasus]]e mägede vahel.▼ Urartu pindala oli umbes 520 000 km². ▲Rangelt võttes on ''Urartu'' [[assüüria keel\|assüüriakeelne]] nimi piirkonna kohta, seal asunud riigi kohta kasutatakse tänapäeva [[historiograafia]]s termineid ''Urartu kuningriik'' või ''Biainili'' (nimi, mida kasutati urartukeelsetel raidkirjadel). Vajadust eristada ~~regiooni~~piirkonda riigist kirjutas juba [[Friedrich Wilhelm König]] 1955. aastal.<ref>F. W. König, ''Handbuch der chaldischen Inschriften'' (1955).</ref> Urartu vastab tänapäeva [[Armeenia ~~mägismaale~~mägismaa]]le, mis asub [[Väike-Aasia]], [[Mesopotaamia]] ja [[Kaukasus]]e mägede vahel. Kuningriik kerkis esile [[9. sajand eKr\|9. sajand]]i keskel eKr. Selle pealinn [[Tušpa]] asus Vani järve kaldal, ligikaudu samas asub tänapäeval [[Van (Türgi)\|Vani]] linn. Urartu aegadest pärineb terve rida nüüdse Armeenia linnu. Nii rajas kuningas [[Argišti I]] 8. sajandil eKr kindluse [[Araks]]i jõe äärde tänapäeva [[Armavir (Armeenia)\|Armaviri]], 782 eKr Armeenia hilisema pealinna [[Jerevan]]i, 785 eKr mainiti aga esmakordselt [[Džavahhethi]]t (Zabahha nime all). Urartu pindala oli umbes 520 000 km², ulatudes [[Kura jõgi\|Kura jõest]] põhjas [[Taurus]]e eelmägedeni lõunas ning [[Eufrat]]i jõest läänes [[Kaspia meri\|Kaspia mereni]] idas<ref>Mack Chahin "The Kingdom of Armenia" London: RoutledgeCurzon, 2001, p. 105.</ref>. Oma võimu tipul 743 eKr ulatus Urartu Põhja-Mesopotaamiast Lõuna-Kaukaasiani, hõlmates muuhulgas tänapäeva [[Gruusia]] ja Armeenia, ning jõudes läänes välja [[Vahemeri\|Vahemereni]] hilisemas [[Kiliikia]]s. 8. sajandi lõpul saavutas [[Assüüria]] kuningas [[Sargon II]] võidu Urartu kuninga [[Rusa I]] üle. [[6. sajand eKr\|6. sajand]]i algul eKr, mil [[Meedia]] purustas [[Babüloonia]] abiga Assüüria, vallutasid meedlased ka Urartu. 8. sajandi lõpul eKr saavutas [[Assüüria]] kuningas [[Sargon II]] võidu Urartu kuninga [[Rusa I]] üle. [[6. sajand eKr\|6. sajand]]i algul eKr, mil [[Meedia]] purustas [[Babüloonia]] abiga Assüüria, vallutasid meedlased ka Urartu. 6. sajandi esimesel poolel urartulased ja nende kultuur kadusid, loovutades koha [[armeenlased\|armeenlastele]]. Urartu aegadest pärineb terve rida nüüdse Armeenia linnu. Nii rajas kuningas [[Argišti I]] 8. sajandil eKr kindluse [[Araks]]i jõe äärde tänapäeva [[Armavir (Armeenia)\|Armaviri]], 782 eKr Armeenia hilisema pealinna [[Jerevan]]i, 785 eKr mainiti aga esmakordselt [[Džavahhethi]]t (Zabahha nime all). Urartut mainitakse tema peamise lõunapoolse vaenlase Assüüria allikates (10.–8. sajand eKr). Seetõttu on saanud paigutada Urartu kuningad [[Vana-Lähis-Ida]] kronoloogiasse. Urartu riigi alalt on leitud palju Urartu raidkirju. Arheoloogilised väljakaevamised on võimaldanud Urartu riigi ja kultuuri kohta rohkem teada saada. On ilmnenud Assüüria mõju ning ka tugev omapära kindlustuste ehituse alal ning kvaliteetse pronksmetallurgia näol. ==Viited==

Urartu: erinevus redaktsioonide vahel