Ahhemeniidide riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Ahhemeniidide riik''' (suurriigina ka Munnia'''
[[File:Median Empire.jpg|pisi|500px|Aasia [[impeerium]]id ca 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia impeerium]]
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|500px|Pärsia suurriik 500 eKr]][[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni 5[[4. sajand eKr|
Ahhemeniidide riik esineb Lääne ajalookirjutuses eelkõige [[hellenid|kreeklaste]] vastasena. Markantsemad sündmused on selles seoses [[Maratoni lahing]] [[490 eKr]] ja [[Salamise merelahing]] [[480 eKr]] [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] ajal ning Aleksander Suure vallutusretk 334–330 eKr. Selline vaatenurk on varju jätnud Ahhemeniidide riigi olulise osa [[Lähis-Ida]] ajaloos ning uuemate uurimuste valguses ka [[Vana-Kreeka]] arengus. [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] näidatakse pärslasi soodsas valguses: nad on [[juudid|juutide]] vabastajad ning nende religiooni ja kultuuri toetajad. 220 aastat kestnud Ahhemeniidide riigi tähtsus ajaloos on siiski palju suurem. Nimelt oli tegu esimese korraga ajaloos, mil kogu Lähis-Idal oli üks valitseja<ref> Hiljem oli see nii veel ainult 325. aasta paiku eKr, mil see oli Aleksander Suure [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] riigi osa, ning 620. aasta paiku pKr, mil [[Sassaniidide riik]] jõudis laieneda kogu Lähis-Idale.</ref>. Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused olid riigi enese seisukohast palju olulisemad kui sõjad kreeklastega ja ülestõusud provintsides.
10. rida:
== Ajalooallikad ==
Allikad
Epigraafilised allikad ei ole kuigi informatiivsed, kuna peamiselt on tegemist formaalsete kuninglike raidkirjadega, mis osaliselt kattuvad. Ainukesena tõuseb esile [[Behistuni raidkiri]], mis kujutab endast üksikasjalikku [[Dareios I]] tegude kirjeldust. Lisaks on olemas haldusliku iseloomuga ülestähendused [[Persepolis]]est, mis annavad elava mulje majandus- ja igapäevaelust [[Pārsā]]s endas, kuid need ei ole veel lõplikult läbi uuritud.
30. rida:
Lüüdia võimu all olid tollal ka kreeklaste asulad [[Väike-Aasia]] läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Neil "[[Joonia]]" linnadel oli Lüüdias eristaatus, mis peegeldus muu hulgas ka selles, et Lüüdia kultuur oli lähenemas Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (sellel teatel võib tõepõhi all olla, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem kirja pani, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased Lüüdia riigi purutasid, tundsid kreeklased, et nende eristaatus on ohus, ja paljud neist osutasid pärslastele vastupanu (erandiks oli [[Mileetos]]). Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla. Seal määrasid pärslased tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid.
Väike-Aasia langes mõne aastaga kindlalt pärslaste võimu alla, ja Kyros suunas põhitähelepanu [[Babüloonia]] riigile. Kyros otsustas [[539 eKr]] minna sõtta ka babüloonlaste vastu. [[Uus-Babüloonia]] kuningas [[Nabû-naʾid|Nibû-naʾid]] langes tema suhtes vaenulikult meelestatud ning Kyrosega sidemed sõlminud [[Marduk]]i preestrite intriigide ohvriks. Nii ei olnud üllatuseks, et Kyros kohtas sõjalist vastupanu vaid [[Opis]]e linna juures. Preestrite ootused täitis ta sellega, et tunnustas ametlikult peajumalat Mardukit, kelle Nabû-naʾid oli kukutanud, ja laskis ennast kroonida Babüloonia kuningaks. Pärslaste kuningas ühendas Babüloonia riigi [[personaalunioon]]is Meedia ja Pärsiaga. Riigi ülejäänud osa liitus esialgu vastupanuta, sest Babüloonial ei olnud enam sõjaväge.
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajalgi, pidevalt ohustama [[sakad]]. Pole teada, kui kaugele itta Meedia võim ulatus. Kyrose ajal sai põhjapiiriks Jaxartes ([[Sõrdarja]]), mis kindlustati piirirajatistega. Kyros hukkus [[530 eKr]] lahingus stepirahvaste vastu.
|