Minsk: erinevus redaktsioonide vahel

Esmakordselt mainitud kroonikas [[1067]]. aastal, [[1499]]. aastal anti linnale [[Magdeburgi linnaõigus]]ed, [[1566]]. aastal sai linn [[vojevoodkond|vojevoodkonna]] keskuseks. [[1793]]. aastast liideti Minsk [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]].

 

 

Minskis asub [[SRÜ]] peakorter.

==Nimi==

Linna ametlik nimi on nii [[valgevene keel|valgevene]] kui ka [[vene keel]]es ''Minsk''. Nii [[Valgevene-eesti transkriptsioon|valgevene-eesti transkriptsioonis]] kui ka [[vene-eesti transkriptsioon]]is on linna nimekuju ''Minsk''. Ajalooline nimi on ''Менск'' (''Miensk''). Venepärane ''Minsk'' võeti kasutusele [[29. juuli]]l [[1939]] [[Valgevenelased|valgevenelaste]] [[Venestamine|venestamisele]] suunatud [[valgevene keel]]e reformi ([[1933]]) tulemusena. Valgevene klassikalises kirjakeeles ([[Taraškievica|''taraškievica'']]) kasutatakse ainult ajaloolist nimekuju ''Miensk''.

==Elanikkond==

17. sajandi lõpul elas Minskis umbes 6000 inimest, 19. sajandi keskel 31 000 elanikku. 1909 oli linna elanikest 43,3% juudid, 34,8% venelased, 11,4% poolakad ja 8,2% valgevenelased. 1940. aastal oli linnas elanikke juba umbes 300 000, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ja saksa okupatsiooni ning Saksa julgeolekupolitsei [[Einsatzgruppe B]] poolst [[rassipoliitika]] elluviimise käigus juutide ja okupeeritud linna elanike suhtes toime pandud [[inimsusevastane kuritegu|inimsusevastaseid kuritegusi]] vähenes elanike arv 50 000 elanikule. 2005. aastal on Minski elanike arv 1 741 400.

 

[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] oli Minsk [[Minski kubermang]]u kubermangulinn. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]]s vallutati Minsk ja Valgevene [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] vägede poolt 1918. aastal ning sellele järgnenud endise [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] territooriumil alanud rahvaste iseseisvuspüüdluste käigus moodustati [[25. märts]]il [[1918]]. aastal [[Valgevene Rahvavabariik]], mille pealinn oli algselt Minskis. Pärast Nõukogude invasiooni ning Valgevenemaa vallutamist moodustati Valgevenes 1919. aasta jaanuris [[Valgevene NSV]], mille pealinnaks oli samuti Minsk.

==Majandus==

Minsk on tähtis Valgevene majandus-ja tööstuskeskus-tuntuimad tooted traktorid [[Belarus]] ja veoautod [[MAZ]].

Valgevene ja Minski tööstuse (masinaehituse) loojaks loetakse 19. sajandi viimasel veerandil Minskis [[Kuramaa]]lt pärit [[Nikolai Jaksobson]]i poolt 1881. aastal asutatud metallitöötlusettevõtet ([[Košarski malmi- ja masinaehitustehas]]), mis tänu sellel ajal alanud [[Liepāja-Romnõ raudtee]] ehitusele ning riigipoolsetele tellimustele raudteele, saavutas kiire arengu. [[1896]]. aastal asutati Minskis ka konkureeriv Raudtee malmi- ja masinaehitustehas, mis pärast Jakobsoni surma 1900. aastal ühinesid<ref>[http://bdg.press.net.by/2004/09/2004_09_28.1466/1466_11_1.shtml Забытые имена белорусских машиностроителей], Белорусская Деловая Газета, 28/09/2004</ref>. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist reorganiseeriti tehas 1934. aastal Kirovi nimeliseks masinaehitustehaseks.