Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 18:36 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. detsember 2013, kell 21:02 redigeeri eemalda Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 364 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Pruuna mõis''' ([[saksa keel]]es: ''Tois'', ka ''Corbenorm'') oli [[Järvamaa]]l [[Ambla kihelkond\|Ambla kihelkonnas]] [[Pruuna]] külas. Kaasajal jääb kunagise mõisa territoorium [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Viru maakonnas]]. Pruuna mõisast on esmateateid 1478. aastast, siis kandis see Kõrvenurme (''Corbenorm'') nime. Tollastelt omanikelt [[Toysz]]'idelt sai mõis ka oma saksakeelse nime. 10. rida: [[17. sajand]]i lõpus eraldus Pruunast [[Põriki mõis]], [[16. sajand]]il rajati [[Rägavere mõis]]. [[1793]]. aastal müüs [[Ewald von Scharenberg]] mõisa von [[Dellingshausenid\|Dellingshausenitele]], [[10. veebruar]] [[1860]] müüs vabahärra [[Friedrich Alexis von Dellingshausen]] Pruuna ja [[Põriki mõis]]ad oma venna [[Karl Thomas von Dellingshausen]]i pojale jalaväekindral [[Karl Eduard Ludwig von Dellingshausen\|Eduard von Dellingshausen]]ile. Hind 56 000 hõberubla. [[19. mai]]l [[1860]] ostis osa Pruuna-Sicka metsast ([[Sickametsa]]) Eduard von Dellingshausenilt tema vend [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]], ostetud metsad ühendati [[Undla mõis]]aga. [[10. märts]]il [[1889]],. aastal, pärast poja, jalaväekindral Karl Eduard von Dellingshauseni surma [[14. november]] [[1888]] pärisid mõisa tema lesk Helene Christine von [[Dellingshausen]] (sünd vabapreili von [[Wrangell]]) ja lapsed. Lesk loobus oma osast Põriki ja Pruuna mõisatele poja [[Karl Paul Friedrich von Dellingshausen\|Karli]] kasuks. Hind oli 127 280 rubla. [[4. jaanuar]]ist [[1916]]. aastal, pärast [[Karl Paul Friedrich von Dellingshausen]]i surma [[24. juuli]] [[1915]] olid tema seaduslikud pärijad tema lesk Helene Luise Josephine (sündinud von [[Behr]], (1872-) pooles mõttelises osas ja Karl Paul Friedrichi õed Helene (Hella), Alma von [[Löwis of Menar]] (sündinud von Dellingshausen) ja Julie Dellingshausen jagamatult pooles mõttelises osas Pruuna mõisast. [[25. oktoober\|25. oktoobril]] [[1919]] riigistas mõisa [[Eesti]] Vabariik]]. <ref>[http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=17262&ringkond=Rakvere-Paide+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=pruuna&kinnistud_nr=278 Ajalooarhiiv]. Kinnistute register</ref> [[1913]]. aastal asus mõisas [[vaestemaja]], kaks [[Luterlus\|luteri usutunnistusega]] [[vallakool]]i - [[Pruuna küla]]s ja [[Nahe]]s. Mõisas olid [[viinavabrik]], [[lubjaahi]], [[saeveski]] ning kasvatati [[friisi veised\|friisi veiseid]]. [[Pilt:Pruuna mois.jpg\|thumb\|Mõisahoone ~~2009~~ sügisel 2009]] ==Mõisahooned== Mõisa peahoone on ühekorruseline ja historistlikus stiilis. Ehitatud 19. sajandi teisel poolel [[Kuru lubjakivi]]st. Hoonet piirab 4,2 ha suurune segastiilis mõisapark. Hoone fassaadi keskosas paikneb üheksa kaaravaga altaan (sissepääsuesine varikatus). Veidi eenduvaid kahe akna laiuseid külgrisaliite kroonivad kolmnurkviilud. Maja tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, kuid altaani asemel on seal eenduval keskrisaliidil kolm kaarakent. Peale [[1919]]. aasta riigistamist kolis mõisa peahoonesse [[Lehtse põhikool]] ja on seal siiani. Hoone vasakpoolsesse otsa on hiljem tehtud juurdeehitus. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, mis asetsevad peahoonest lõuna ja lääne pool. Tagasihoidlik poolkelpkatusega valitsejamaja avaneb fassaadiga peahoone esise auringi küljele.

Pruuna mõis: erinevus redaktsioonide vahel