''Matenadaran'' tähendab [[vanaarmeenia keel]]es käsikirjade kogu ning ühtlasi käsikirjade ümberkirjutajate tööruumi (''[[skriptoorium]]it''i). [[Keskaeg|Keskajal]] leidus neid paljudes Armeenia kloostrites. Teadaolevalt kõige varem on seda [[oskussõna]] kasutanud 5. sajandi ajaloolane [[Ghazar Pharpetshi]], märkides, et [[Etšhmiadzini klooster|Etšhmiadzini kloostris]] on ''matenadaran'', kus hoitakse kreeka- ja armeeniakeelseid käsikirju.<ref name="SAE"> Babken L. Chookaszian, Levon Zorjan. ''«Մատենադարան»'' (Matenadaran). – [[Armeenia nõukogude entsüklopeedia]], kd 7, Jerevan: [[Armeenia NSV Teaduste Akadeemia]] 1981, lk 284–286.</ref>
Sõdades hävis arvukalt [[manuskript]]ekäsikirju. [[1441]]. aastal, seoses kirikukeskuse kolimisega endisest pealinnast [[Kozan|Sis]]ist [[Etšhmiadzin]]i, viidi sinna ja paigutati ümbruskonna kloostritesse ka raamatukogu.<ref name="SAE"/> Kuna Armeeniast oli saanud lakkamatute sõdade tallermaa, siis rüüstati Etšhmiadzini raamatukogu korduvalt, viimati [[1804]]. aastal.<ref name="SAE"/> [[Venemaa keisririik|Venemaa]] võimu algusajal Armeenias järgnes rahulikum aeg ka Etšhmiadzini raamatukogule, kuni [[1914]]. aastal saadeti 4660 käsikirjani kasvanud kogu [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eest varjule [[Moskva]]sse. [[17. detsember|17. detsembril]] [[1920]] konfiskeerisid [[bolševikud]] [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostlikult Kirikult]] Etšhmiadzinis ka järelejäänud kogud ning kuulutasid need riigi omandiks. [[1922]]. aasta [[6. märts]]i dekreediga otsustati, et Moskvasse viidud kogud tuleb tagasi tuua Armeeniasse. [[1939]]. aastal viidi käsikirjad Etšhmiadzinist [[Jerevan]]i ja paigutati Aleksander Miasnikjani nimelisse Riiklikku Raamatukokku. [[3. märts]]il [[1959]]. aastal asutas [[Armeenia NSV Ministrite Nõukogu]] praeguse Muistsete Käsikirjade Instituudi. [[1962]]. aastal sai see armeenia tähestiku looja [[Mesrop Maštotsh]]i nime.
Matenadarani hoone kavandas [[arhitekt]] [[Mark Grigorjan]]. Ehitus algas [[1945]]. ja lõppes [[1957]]. aastal.<ref name="SAE"/> Linnasüdamest veidi põhjapoole jääv Matenadaran paikneb künka jalamil ning on üks Jerevani tuntumaid hooneid. Selle välisviimistluses on kasutatud [[basalt]]kivi, siseviimistluses ka muid materjale, nagu [[marmor]]. [[1960. aastad|1960. aastatel]] püstitati hoone esiküljele armeenia õpetlaste [[Toros Roslin]]i, [[Grigor Tatevatsi]], [[Anania Širakatsi]], [[Movses Khorenatsi]], [[Mkhitar Goš]]i ja [[Frik]]i kujud; Mesrop Maštotshi ja tema õpilase kujud paigutati hoone terrasi jalamile. Aastatel 2009–2011 ehitati peahoone kõrvale juurdeehitus, mille arhitekt on [[Arthur Mestšian]].
