Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zidik (arutelu | kaastöö)
Zidik (arutelu | kaastöö)
48. rida:
Südamiku hüstereesisilmus sõltub temperatuurist, seetõttu tuleb erinevatel temperatuuridel kasutada kirjutamiseks ja lugemiseks erinevaid voolutugevusi. Kasutamise käigus aga südamikud soojenevad. Probleem tõuseb esile eriti siis, kui ühte südamikku adresseeritakse mitmeid kordi lühikese aja jooksul.<ref>Microprocessors & Computer Architecture|A.P.Godse, D.A.Godse|lk 58</ref> Üheks lahenduseks oli termistoride kasutamine. Nende abil mõõdeti südamike temperatuuri ja korrigeeriti voolutugevusi vastavalt. Teine lahendus oli hoida kogu mälu konstantsel temperatuuril. Selleks soojendati mälu ruumi temperatuurist kõrgemale ja hoiti stabiilsena näiteks õlivannis. Mälu soojendamine jahutamise asemel tundub tänapäeval küll imelik, kuid ferriitmälu kastamisel oli tähtis vaid temperatuuri püsivus. Püsiva temperatuuri hoidmine soojendamise teel on palju lihtsam kui jahutamise teel.<ref>http://www.redorbit.com/education/reference_library/technology_1/computer-tech/2583350/core_memory/</ref>
 
Ferriitmälude valmistamine oli keerukas ja tolleagsete masinatega võimatu. Seetõttu valmistatis seda käsitsi.
 
== Viited ==