Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Zidik (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Zidik (arutelu | kaastöö)
23. rida:
 
===Mälu===
====Mälu kiht====
Ferriitmälu koosneb paljudest südamikest millest on süstemaatiliselt läbi punutud traadid. Aadresseerimiseks mõeldud X ja Y liinid moodustavad võrgustiku, millede ristumispunktides asuvadki südamikud. Lisaks läbib kõiki südamikke diagonaalselt tagasiside traat, mida kasutatakse südamiku magnetvälja muutumise poolt tekitatud pingeimpulsi lugemiseks. Kogu mälu on jaotatud kihtideks. Ühe lugemise/kirjutamise tsükli jooksul on kihis võimalik adresseerida vaid ühte bitti. Et korraga kirjutada mällu rohkem kui üks bitt, kirjutatakse paralleelselt erinevatele kihtidele.
Ferriitmälu koosneb tavaliselt kihtidest, kus Aadresseerimiseks mõeldud <b>X-</b> ja <b>Y-liinid</b> moodustavad kahemõõtmelise võrgustiku. Selle võrgustiku ristumispunktides asuvadki südamikud. Ühe lugemise/kirjutamise tsükli jooksul on kihis võimalik adresseerida vaid ühte bitti.
Lisaks läbib kõiki kihi südamikke diagonaalselt <b>tagasiside<b> traat, mida kasutatakse südamiku magnetvälja muutumise poolt tekitatud pingeimpulsi lugemiseks. See traat on aadressiliinidega 45 kraadise nurga all ning ületab neid kord ühte, kord teistpidi, et vähendada induktsiooni mõju lugemile.<ref>http://www.cs.ubc.ca/~hilpert/e/coremem/</ref>
====Virn mälukihte====
Et korraga kirjutada mällu rohkem kui üks bitt, on võimalik laduda mälukihid üksteise peale virna ning kirjutada neisse paralleelselt. Et kirjutada mällu üks korraga üks bait, tuleb kasutada 8 kihilist mälu.<ref>http://www.cs.ubc.ca/~hilpert/e/coremem/</ref>
 
==Tööpõhimõte==