Tänav algas [[Henningi plats]]ilt (umbes praeguse [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] ja [[Raatuse tänav]]a ristmiku kohal) ja suundus jõeni. Holmi tänava lõpp asus praeguse [[Uueturu tänav]]a otsa vastas üle jõe.
Holmi tänav oli 19. sajandist 1941. aastani oluline äritänav ning vaheaegadega kuni 1956. aastani toimis jõeületuskoht Holmi ja Uueturu tänava vahel. Tänava otsa juures jõekaldal asusid puuturg, kalaturg ja vanakraamiturg. Tsaariajal liikus jõel liiniparv,. EestiKuni esimesel1933. iseseisvusajalaastani kasutati ajutist ujukitel silda (nn nahksild), siis viidi see üle praeguse Võidu silla trassile. 1941. aastal ehitasid sakslased püsiva puitsilla, sest taganevad Nõukogude väed olid lasknud õhku senise peamise jõeületusvõimaluse - [[Kivisild (Tartu)|Kivisilla]]. 1944–1956Nõukogude oliväed Holmiehitasid ja1944. Uueturuaastal tänavauue vahelpuitsilla asuvning puitsildsee oli 1956. aastani Tartu ainuke aasta läbi ületatav sild. [[Võidu sild|Võidu silla]] valmides puitsild lammutati.<ref name="merisalu">[http://www.tartupostimees.ee/448350/andres-teet-merisalu-meie-aukohus-moodunu-ees/ "Andres-Teet Merisalu: meie aukohus möödunu ees"] Tartu Postimees, 25. mai 2011</ref>
Holmi ja [[Kalaturu tänav]]a nurgal asus linna esimeseesimene juugendstiilis ärihoone, Kudrjavtsevimis kuulus [[Feodot Kudrjašov]]ile ning milles oli ka hotell Jakor (1905, arhitekt [[Rudolf von Engelhardt]]). Hoone põles 1941. aastal. Terveks jäänud ärikorrus lammutati 1948. aastal.<ref name="merisalu"/>
Tänapäeval on endise Holmi tänava kohal [[Holmi park]].
