Objektiivsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Objektiivsus''' on [[teadus]]es nõue, mille kohaselt teaduslik [[teadmine]] peab olema tõepärases ja otstarbekas vastavuses [[teadlane|teadlase]] poolt esitatud [[väide]]te ja [[teooria]]tega. Teadlase väited ja teooriad peavad olema võimalikult sõltumatud [[subjektiivsus|subjektiivsetest]] [[mõju]]dest, [[viga]]stest algallikatest ja isiklikest [[arvamus]]test. Teadusliku tegevuse tulemuse objektiivsuse põhilisteks tagajateks on üldkehtivus ja teadlaste kogukonna ükskõik millise liikme poolt ülekontrollimise võimalus. Selles mõttes võib objektiivsuse all mõista ka [[intersubjektiivsus|intersubjektiivselt]] õigeks tunnistatud [[uurimismeetod]]ite ja -[[uurimistulemus|tulemuste]] kehtivust.
Äärmusliku objektiivsuse nõude on püstitanud [[positivism|positivistliku]] teadusteooria raames [[objektivism]], mis eeldab teadusliku teadmise saavutamiseks objektide täielikult eelarvamustevaba [[vaatlus|vaatlemist]] ja [[analüüs]]imist. Loomulikult saab iga uurimus alguse tervest reast eelteadmistest, mis tulenevad teadlase senisest koolitusest ning metoodilistest eeldustest, [[hoiak]]utest uuritava [[
Teadusliku töö objektiivsus ei tähenda seega mitte niivõrd eelduste puudumist, kuivõrd töö intersubjektiivset jäljendatavust tingimustes, mida võimaldab teadmiste hetkeseis. Seevastu ebaadekvaatseteks ja subjektiivseteks uurimistöö tulemusteks võib pidada selliseid tulemusi, mis on saadud teadlaste kogukonna poolt loodud või heaks kiidetud reeglite vastaselt või milleni jõudmine on avalikult jäljendades võimatu. Uurimise objektiivsusele mõjuvad ka vead meetodis või [[argumentatsioon]]is.
Objektiivsust ei saa siiski võrdsustada [[tõde|tõega]] või vahetada üks-ühele alustõdedega, vaid see võib anda vaid hetkel kehtiva uurimisseisu õigekstunnistuse ja kinnituse ning kokkusobivuse reeglite ja meetoditega, mida teadlaste kogukond praktiseerib.
[[Uusaeg|Uusaja]] algusest peale omab loodusteadustes teaduslike [[hüpotees]]ide tõestamisel järjest suuremat tähtsust [[eksperiment]]. [[Humanitaarteadused|Humanitaarteadustes]], st [[vaimuteadused|vaimu]]- ja [[ühiskonnateadused|ühiskonnateadustes]], on eksperiment võimalik ainult väga piiratud tingimustel. Humanitaarteadustes on seevastu suur roll [[kriitika|kriitilisel]] [[diskussioon]]il ja argumenteerimisel, mille abil uurimistulemusi [[hindamine|hinnata]].
[[Teadussotsioloogia]]s seatakse kogu teadmine sõltuvusse teadlast ümbritsevast [[ühiskond|ühiskonnast]]. [[Karl Mannheim]] on seejuures üldistanud, et teadmine on võimalik ainult teatud sotsiaalsete tingimuste ühiskondliku situatsiooni korral, mis silmnähtavalt asjaga sobivad. Objektiivsus on seega saavutatav alles sellisel tasandil, kui kättesaadavad on kõik vaatenurgad, mistõttu neutraliseerub sõltuvus teatud vaatenurkadest.
| |||