Vana-Pebalgi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
==Ajalugu==
 
[[1318]] mainitakse Pebalgi nime esmakordselt, kui feodaalide omavaheliste arveteklaarimist käigus hõivas paiga Liivi Ordu.<ref>Ka'rlis Ve'tra “Vidzemes augstiene” R., Latvijas valsts izdevnieci'ba, 1957</ref>
 
[[1340]] aastal on baltisaksa ajaloolaste andmetel linnus ehitatud peapiiskopi Friedrichi poolt.<ref>[http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Pebalg&f=false lk. 202, Hagemeisters Geschichte]</ref> 1345 arvatakse olevat läheduses valminud ka kirik. Teistel andmetel on algne linnus ehitatud ajavahemikus 1340 - 1365.<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/vecpiebalgas_pilsdrupas/, Vietas]</ref>
 
[[1356]] panditi linnusVana - Pebalgi ja Serbeni linnused peapiiskop Fromholdi poolt Toreidas asuvale Riia Peapiiskopkonna stiftifoogtile Barthold von Tiesenhausenile, et finantseerida orduvastast võitlust. Peapiiskop ise suundus Avignoni paavsti Innocentius VI juurde ordu peale kaebama, et viimane ta Riiast välja ajas.<ref>J. Vaivods “Katol,u bazni'cas ve'sture Latvija'” R., Ri'gas Metropolijas ku'rija, 1994</ref>
 
[[1375]] aasta kohta kirjutatakse Herman Wartberge kroonikas, et venelased hõivasid peapiiskopkonna territooriumi ja lõhkusid mõningaid linnuseid, sealhulgas Vana - Pebalgi.
44. rida:
 
[[1625]] läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf linnuse ühes mõisatega riigiadmiral Carl Carlson Gyldenhielmile.
 
[[1633]] oli linnus veel heas korras ja kaitsetegevuseks kasutatav.<ref>Ka'rlis Ve'tra “Vidzemes augstiene” R., Latvijas valsts izdevnieci'ba, 1957</ref>
 
[[1670]] kuulusid Pebalgi mõisad Rootsi kuninganna Hedwig Eleonora kaasavara hulka.