Eesti köök: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – [[puder]], [[rokk]], [[kört]], [[leem]] jt.
 
Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignasttainast tume rukki[[leib]]. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignastodrajahutainast [[karask]]it, uuemal ajal ka [[nisujahu]]st [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a.
 
Eestile omane teraviljatoit on ka [[kama]] – keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi [[hapupiim]]aga (uuemal ajal süüakse kama ka [[keefir]]i või [[jogurt]]iga).