Jelgava: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Ajaloo täienmdus |
||
18. rida:
| asendikaardi_pilt =
}}
'''Jelgava''' ([[eesti keel|eesti ajal.]] ''Miitavi'', [[saksa keel|saksa]] ''Mitau, Mittau'') on linn (aastast [[1573]]) [[Läti]]s [[Zemgale]]s [[Lielupe]] keskjooksul.
Linn on [[1. järgu haldusüksus]], millel on rajooniga samane staatus, - keskalluvusega linn (''republikas pilsēta''). Ta on [[Zemgale]] ajalooline keskus.
25. rida:
==Ajalugu==
Miitavi linn kujunes [[1266]]. aastal [[Liivimaa ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Konrad von Mandern]]i poolt asutatud Lielupe jõe ja selle kõrvalharu Driksa poolt moodustatud saarele ehitatud [[Miitavi ordulinnus]]e ümber. Miitavi ordulinnus kujunes järgnevalt Liivi ordu maameistri [[residents]]iks.
Liivimaa ordu lagunemise järel [[16. sajand]]il oli Miitavi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinn ning [[Kuramaa hertsog]]i residents. Linnale andis linnaõigused hertsog [[Friedrich Kettler]] [[1617]]. aastal. Linnavalitsus - [[Jelgava raad]], koosnes kahest [[bürgermeister|bürgermeistrist]], kes vaheldumisi, üle kahe aasta täitsid linnapea ülesandeid ja kahest [[kohtufoogt]]ist ning 8 [[raehärra]]st.
[[Poola-Rootsi sõda|Poola-Rootsi sõdade]] ajal vallutasid Rootsi väed kuningas [[Gustav II Adolf]] linna [[1621]]. ja [[1623]]. aastal.
[[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja]] aegse [[Poola-Rootsi sõda (1655–1660)|Poola-Rootsi sõja]] ajal tungisid Rootsi väed [[Robert Douglas]]e juhtimisel Kuramaale. [[1658]]. aastal võitsid nad Kuramaa maakaitseväge ning vallutasid [[Piltene piiskopkond|Piltene piiskopkonna]] piirkonna ja ka selle pealinna Miitavi. Ööl vastu [[29. september|29. septembrit]] 1658 võeti Rootsi vägede poolt Kuramaa hertsog [[Jakob Kettler]] Miitavis koos perega vangi ning oli sunnitud Rootsi vägedele allutama ka [[Dobele]] ja [[Bauska]], pärast mida viidi vangistatud hertsog perega [[Riia|Riiga]], kus teda peeti kinni kuni üleviimiseni [[Jaanilinn]]a.
[[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutas Poola kuninga sõltlase Kuramaa hertsogiriigi pealinna Rootsi väed [[Karl XII]] juhtimisel ja [[1705]]. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed.
[[1775]]. aastal asutati Jelgavas, Kuramaa ja Zemgale viimase hertsogi [[Peter von Biron]]i algatusel «[[Academia Petrina]]», esimene läti [[ülikool]].
Kuramaa liitmise järel [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigiga]] 1795. aastal nimetati Miitavi [[Kuramaa kubermang]]u [[kubermangulinn]]aks.
Jelgavas asuvad: [[Vene õigeusu kirik]]u, algselt [[1778]]. aastal ehitatud ja aastatel [[1890]]–[[1892]] keiser [[Aleksander III]] annetatud rahadega ümber ehitatud Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal; [[rooma-katoliku kirik]]u [[1906]]. aastal ehitatud [[Jelgava Püha Neitsi Maarja katedraal]]; [[luteri usk|luteri usu]] [[Jelgava Püha Kolmainu kirik]] ja [[Jelgava Püha Anna kirik]].
==Vaata ka==
*[[Jelgava loss]]
*[[Academia Petrina]]
*[[Miitavi komtuur]]
*[[FK Jelgava]]
| |||