Kuralased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Kuramaa; lisatud Kategooria:Kuramaa ajalugu |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
'''Kurelased''' ehk '''kuralased''' ehk {{kas|'''kuršid'''}} olid praegusel [[Läti]] alal [[Kurzeme]]s Kuramaa ranniku sisemaal elanud [[soome-ugri]] keelkonda kuulunud keelt kõnelenud hõim<ref>[[Eduard Vääri]], [http://www.suri.ee/hs/vaari.html EESTLASTE TUTVUMINE HÕIMURAHVASTEGA JA NENDE KEELTEGA KUNI 1918. AASTANI]</ref>, kes XVI–XVII sajandil segunesid [[baltlased|baltlaste]]: [[lätlased|lätlaste]] ja [[leedukad|leedulastega
Kurelaste elualad piirnesid idas liivlaste, kagus [[Zemgale]]s [[semgalid|semgalite]], lõunas [[žemaidid|žemaitid]]ega ja põhjas (üle mere) [[eestlased|eestlaste (saarlaste)]] aladega.
6. rida:
Esimesed kirjalikud ülestähendused kurelaste kohta pärinevad [[9. sajand]]ist.
Kurelased olid kõige kardetumad Läänemere [[mereröövlid]] kristliku maailma jaoks 11
[[1176]] või [[1177]]. aastal võitlesid kurelased ja eestlased taanlastega kahes lahingus [[Öland]]i saare lähistel<ref>[[Saxo Grammaticus]]e kroonika. “Taanlaste vägiteod” (Gesta Danorum)</ref>.
[[1187]]. aastal [[Sigtuna#Sigtuna hävitamine|vallutasid ja põletasid paganad]] (täpsed andmed puuduvad kas
Kurelaste suhted ristiusku levitava piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]iga olid algselt rahumeelsed ning kurelased tegid Albertiga [[1201]]. aastal rahu ja ''rööwisiwad sest ajast saadik üksnes Skandinawia randu'', siiski püüdsid kurelased 1201 Riia linna vallutada. Kui ordu oli Eesti- ja Liivimaa juba vallutanud ja rahva ristinud, olivad kurelased veel [[paganad]].
17. rida:
Kurelaste elualade vallutamine ristisõja käigus toimus koos [[liivlased|liivlaste]] allutamisega, [[1236]]. aastal pärast [[Mõõgavendade ordu]] kaotust [[Saule lahing]]us ja saarlastepoolset ristiusust keeldumist, tõusid ka kurelased ja semgallid asusid vastupanekule, mis aga maha suruti ning Mõõgavendade ordu rajas oma tugipunktidena Kuramaale [[1244]]. aastal [[Goldingen]]i, [[Windaw]]i ja [[Hasenpoth]]i kindlustatud kantsid.
[[1260]]. aastal toimunud [[Liivi ordu]] [[Durbe lahing]]us leedulastega otsustasid orduväkke sunnitud kurelased ja ühes nendega eestlased lahingust mitte osa võtta, et sakslaste alt vabaks saada. Nad lahkusid sõjaväljalt, mis oli ka osaline sakslaste katastroofilise kaotus tagajärjeks: ordumeister ja 150 orduvenda langesid. Järgnenud lühikese ajavahemiku jooksul kurelased ja saarlased ei tunnustanud avalikult sakslaste valitsust. Ristiusust taganenud saarlased
{{tsitaat|1) võtma vastu neile määratud preestrid, kuuletuma neile ja varustama neid kõige vajalikuga;
29. rida:
Osa Läänemere äärsel [[Kura poolsaar]]el elanud kurelasi jäi ilmselt [[Leedu]] ja [[Poola]] ning Saksa Ordu poolt vallutatud [[Preisimaa]] piirialadele ning seega ordu ülemvõimu alla. Liivimaa kurelased jagati Liivi ordu ja [[Liivimaa piiskoppide loend|Liivimaa piiskop]]i vahel ning ristiusustati lõplikult. Kura kuningad aga said olulisi privileege, eeskätt [[Kuldiga]] ümbruses. Kura kuningad olid vabad mehed sarnaselt läänimeestega, ent neil polnud alluvaid talupoegi. Neil ei olnud ka reaalkoormisi, aga makse maksta tuli kuningatelgi<ref>[[Kalle Kesküla]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=5486 Kurelased: nende lugu ja saatus läbi aegade], Saarte Hääl, 25. jaanuar 2008</ref>.
[[17. sajand]]il sulandusid kurelased koos latgalite ja semgalitega [[lätlased|läti]] rahvuseks.
▲[[17. sajand]]il sulandusid kurelased koos latgalite ja semgalitega [[lätlased|läti]] rahvuseks. 1920-40a eesti teadlaste poolt külastatud Kuramaal elavad nn "liivlased " olid vast viimased kuralased{{lisa viide}}.
==Viited==
| |||