Jaan Hargel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt |
→Tegevus muusikuna: Pilt |
||
7. rida:
==Tegevus muusikuna==
1944. aastal kutsuti Jaan Hargel tööle Vanemuise orkestrisse, kus tal seoses sõjajärgsete keeruliste aegadega tekkis peagi võimalus ka dirigeerimist proovida. Tema dirigendidebüüdiks sai 1944. aastal esietendunud August Kitzbergi draama „Enne kukke ja koitu“ Richard Ritsingu muusikaga. Peagi järgnes sellele Leo Falli operett „Lõbus talupoeg“ ja seejärel juba esimene ooper – Eugen Kapi „Tasuleegid“ (1945). Nii sai alguse Jaan Hargeli elutööks kujunenud dirigenditegevus Vanemuises, kokku 22 aastat (1944–66), neist kuus hooaega (1946–52) teatri peadirigendi ametis.
[[File:Jaan Hargel 2.jpg|thumb|Jaan Hargel juhatamas Gustav Ernesaksa ooperi „Tuleristsed“ proovi Vanemuise külalisesinemisel Moskvas Kremli teatris, märts 1960.]]
Jaan Hargeli juhtimisel jõudis Vanemuises lavale üle 70 ooperi, balleti ja opereti. Tähelepanu väärivad tema teened eesti algupäraste muusikateoste lavaletoomisel: esmaettekandes kõlasid tema juhatusel Nõukogude Eesti esimene operett, Edgar Arro ja Leo Normeti „Rummu Jüri“ (1954), Boris Kõrveri operett „Ainult unistus“ (1955) ja Gustav Ernesaksa ooper „Kosilased Mulgimaalt“ (1960), mida mängiti üle 130 korra. Eriti olulise tähenduse omandas Jaan Hargeli jaoks Evald Aava ooper „Vikerlased“, mis tema poolt uuendatud orkestratsioonis jõudis Vanemuise lavale 1955. aastal ja millest neli aastat hiljem valmis tema käe all ka Eesti esimene ooperi terviksalvestus.
| |||