'''Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz''' ([[27. oktoober]] [[1824]] [[Vastse-Prangli külamõis]] – [[20. oktoober]] [[1902]] [[Tartu]]) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik.
KunstialaseJulie hariduseWilhelmine Hagen-Schwarz sai takunstialase hariduse oma isalt, [[August Matthias Hagen]]ilt. Aastal [[1848]] sõitis ta [[Dresden]]isse, kus ta õppis [[Tartu Ülikool]]i [[Stefan Villebois]]' stipendiumi toetusel kolm kuud, tegeledes peamiselt vanade maalide kopeerimisega. Seejärel õppis ta [[Joseph Bernhardt]]i ja [[Moritz Rugendas]]e juures [[München]]is ning aastatel [[1851]]–[[1854]] suurvürstinna [[Marija Nikolajevna]] stipendiumi toel [[August Riedel]]i juures [[Rooma]]s.
Aastal [[1854]] pöördus ta tagasi [[Tartu]]sse. Ta sai kuulsaks [[portree|portretistina]]. Aastatel [[1855]]–[[1858]] saatis ta oma abikaasat, hilisemat astronoomiaprofessorit[[astronoomia]]professorit [[Peter Carl Ludwig Schwarz]]i uurimisreisidel [[Siber]]isse. Ta nimetati aastal [[1858]] esimese Eestist pärit kunstnikuna [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] akadeemikuks portreemaali alal.
