Vana-Kuuste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
IFrank (arutelu | kaastöö)
Parandatud BHO järgi
1. rida:
'''Vana-Kuuste mõis''' (saksa keeles ''Alt-Kusthof'' in Kirchspiel Kamby, Kreis Dorpat) oli Tartumaal [[Kambja kihelkond]]a [[Tartumaa]]l kuulunud mõisrüütlimõis, mismille keskus jääb kaasajal [[Tartumaa]]le [[Kambja vald|Kambja valla]] territooriumile.
[[Pilt:Vana-Kuuste mõis.JPG|pisi|Vana-Kuuste mõis]]
 
1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 3305,38 ha müümata mõisamaad, 1440,69 ha müümata talumaad, 1461,5 ha müüdud talumaad, 1 ühik müüdud mõisamaad, 61 talu.
 
==Ajalugu==
Vana-Kuuste mõisa (Alt-KusthofOttes, 1582 Kusth) on esmakordselt mainitud [[1521]]. aastal, mil mõis kuulus [[Zoege]]dele.
 
Suur18. mõisamajandsajandi jaguneslõpul [[1627]].eraldati aastal Vana- jamõis [[Vastse-Kuuste mõis]]ksast.
 
Pärast [[Põhjasõda]], kuulus mõis von [[Ungern-Sternberg]]idele ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]) (~1721–1799). 1744. aastal sündis mõisas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]], kes hiljem [[Hiiu-Suuremõis]]as elades, sai tuntuks Hiiumaa hullu krahvina.
 
1799. aastal ostsid mõisa von [[Liphardt]]id ([[1799]]–[[1839]]), sh [[Reinhold Wilhelm von Liphart]]ile (mõisa omanik aastast 1799) ja [[Karl Gotthard von Liphart]]ile (mõisaomanikmõisnik 1829–1839), Reinhold von Liphart, rentis 1834. aastal mõisa 12 aastaks [[Tartu Ülikool]]ile, kes rajas sinna [[Johann Friedrich Leberecht Schmalz]]i (1781-1847) algatusel [[Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut|Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi]]. See instituut rajati Tartu Ülikooli [[põllumajandus]]eriala üliõpilaste ettevalmistamiseks ning praktikabaasiks.
[[Pilt:Vana-Kuuste mõis 2012.JPG|pisi|Vana-Kuuste mõis 2012]]
[[1839]]. aastal omandasid mõisa von [[Sivers]] [[August Johann Friedrich von Sivers|August Johann Friedrich]] (mõisaomanik 1839–[[1868]]), kes lepingu ülikooliga lõpetas, aastatel 1868–[[1896]] oli mõisa omanikmõisnik [[August Friedrich von Sivers]].
 
Viimane võõrandamiseelne omanikmõisnik, kuni [[1919. aasta maareform]]ini (1896–1919) oli mõisas [[Leo Oscar Maria von Sivers|Leo von Sivers]].
 
1930. aastatel asus mõisas taas Tartu Ülikooli katsemajand.