Vikipeedia

Andréas Papandréou: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
sügav toim
9. rida:
Asunud [[1940]]. aastal elama [[USA]]sse, lõpetas Papandreou [[Harvardi ülikool]]i majandusteaduskonna [[filosoofiadoktor]]i kraadiga.
 
SaadesAastal [[1944]] omandas ta USA kodanikuks,kodakondsuse osalesning taosales mereväelasena ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Peale sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis, olles kaheksa aastat isegi [[California ülikool]]i majandusteaduskonna [[dekaan]].
 
[[1959]]. aastal läks ta tagasi Kreekasse, kus töötas majandusalalmajanduse alal. Kui ta isa sai peaministriks, kaasas ta poja valitsusse, kus taPapandréou oli algul oli peaministri esindaja, seejärel aga majandusliku koordineerimise minister. Selline kiire ja ilmsete korruptsioonitunnustega[[korruptsioon]]itunnustega tõus karjääriredelil tekitas ühiskonnas rahulolematust. Kuna valitsus üritas ellu viia mitmeid vasakpoolseid reforme, muuhulgas ka sõja järel tähtsustunud armee osatähtsust vähendada, puhkeski [[1967]]. aastal sõjaväelaste mäss. See osutus edukaks ning isa ja poeg PapandreoudPapandréoud vahistati. Isa suri järgmisel aastal. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses [[Rootsi]]s ja [[Kanada]]s, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandreou Ülekreekalise Vabastusliikumise, millesse koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid. [[1973]]. aastal kukutatigi Kreekas "mustade kolonelide diktatuur, seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise ([[PASOK]]).
 
Järgmisel aastal isa suri. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses [[Rootsi]]s ja [[Kanada]]s, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandréou [[Ülekreekaline Vabastusliikumine|Ülekreekalise Vabastusliikumise]], kuhu koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid.
Esialgu polnud PASOKi eriti edukas, kuid [[1981]]. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandreou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise, ka astuda välja [[NATO]]st, likvideerida Kreekas asuvad [[USA sõjaväebaasid]] ja korraldada rahvaküsitlus [[Euroopa Liit]]u kuulumise üle. ▼
Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja ELi ning sõjaväebaasidki on alles. Ometi peeti Papandreou esimest valitsusaega aastail 1981 - 1989 üsna edukaks. ▼
 
[[1973]]. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide [[diktatuur]], seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise ([[PASOK]]).
Andreas Papandreou oli abielus ameeriklanna Margaretiga, kuid mees leidis endale uue kaaslanna - stjuardess Dimitra Liani, keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule afärile lisandus suur finants- ja poliitiline skandaal, mida tuntakse [[Koskotase afäär]] nime all. Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi opositsiooni. Kuid juba [[1993]]. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks. ▼
 
▲Esialgu polnud PASOKiPASOK eriti edukas, kuid [[1981]]. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. PapandreouPapandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise, ka astuda välja [[NATO]]st, likvideerida Kreekas asuvad [[USA sõjaväebaasid]] ja korraldada rahvaküsitlus [[Euroopa Liit]]u kuulumise üle.
[[1995]] aasta lõpul aga halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai ta parteikaaslane [[Kostas Simitis]]. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt niiöelda halli kardinalina. Kuid haigus nõudis siiski oma osa ja ta suri [[1996]] aasta juunis [[infarkt]]i. Tema viimane naine Mimi avaldas [[1997]] aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu pealkirjaga "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra, oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" Papandreouga kohati liigagi üksikasjalikult.▼
 
▲Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja ELiEL-i ning sõjaväebaasidki on alles. OmetiOmetigi peeti PapandreouPapandréou esimest valitsusaega aastail 1981 - 19891981–1989 üsna edukaks.
 
Aastal [[1951]] abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar.
▲AndreasHiljem Papandreouleidis oli abielus ameeriklanna Margaretiga, kuid mees leidisPapandréou endale uue kaaslannaelukaaslase -– stjuardess[[stjuuardess]] Dimitra Liani, keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule afärile[[afäär]]ile lisandus suur finants- ja poliitiline [[skandaal]], mida tuntakse [[Koskotase afäär]]i nime all. Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi opositsiooni. Kuid juba [[1993]]. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks.
 
Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi [[opositsioon]]i. Kuid juba [[1993]]. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks.
 
[[1995]]. aasta lõpul halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai tema parteikaaslane [[Costas Simitis]]. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata, kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt nii-öelda halli kardinalina.
 
▲[[1995]]Siiski aastaei lõpulparanenud aga halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai ta parteikaaslane [[Kostas Simitis]]. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt niiöelda halli kardinalina. Kuid haigus nõudis siiski oma osa jaPapandréou tahaigusest suri [[1996]]. aasta juunis [[infarkt]]i. Tema viimane naine Mimi avaldas [[1997]]. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu pealkirjaga "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra, oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" PapandreougaPapandréouga kohati liigagi üksikasjalikult.
 
==Tunnustused==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Andréas_Papandréou"