Sõjategevus Eestis (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
{{allikad}}
'''Sõjategevus Eestis 1944. aastal''' hõlmab [[Saksamaa]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vägede ja [[Eesti]] iseseisvuslaste vahelisi lahinguid Eestis 1944. aastal. Neid võitlusi on nimetatud ka '''Teiseks Vabadussõjaks'''. Sõjategevus 1944. aasta sügisel oli osa NSV Liidu [[Punaarmee]] pealetungioperatsioonist [[Baltimaad]]es.
[[Pilt:Eastern Front 1943-08 to 1944-12.png|pisi|300px|Sõjategevus Idarindel 1943. aasta augustist 1944. aasta lõpuni]]
==Sõjaline olukord Idarindel 1944. aastal==
Jaanuaris lõi Punaarmee [[Leningradi blokaad|Leningradi rinne]] Saksa [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. ''Oberkommando des Heeres'' otsustas strateegiliselt tähtsat Eestit kaitsta, kasutades sealjuures võimalikult palju eestlastest üksusi. Jaanuari lõpul kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille edu tagas rahvuslike ringkondade toetus ja [[Jüri Uluots]]a üleskutse kaitsta maad Nõukogude sissetungi eest. Kogunes 38 000 meest, kellest moodustati piirikaitserügemendid ja täiendati [[20. eesti diviis]]i. Paljud eestlased nägid rahvuslikes üksustes Eesti Vabariigi taassünni eeldust. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[:en:Kingisepp–Gdov Offensive|Kingisepa–Gdovi pealetung]], [[:en:Narva Offensive (15–28 February 1944)|veebruari Narva pealetung]], [[Putki lahing|märtsi alguse]] ja [[:en:Narva Offensive (18–24 March 1944)|märtsi lõpu Narva pealetung]] tagasi. Nõukogude vägede [[:en:Narva Offensive (July 1944)|suvine Narva pealetung]] viis linna vallutamiseni 26. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing|erakordselt veristes lahingutes]] ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda. Eestlaste vastupanu halvamiseks tegi Nõukogude lennuvägi maha ajaloolise Narva linna, tugevasti said kannatada [[Tartu]] ja [[Jõhvi]]. Tallinna [[märtsipommitamine|9. märtsi pommitamise]] ohvrite arv ulatub 1400, hävis ligi pool elamispinnast, 20 000 inimest jäi peavarjuta.<ref name=ents>{{cite book|chapter=Saksa okupatsioon (1941–44)|title= Eesti. Üld. |publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=312–315}}</ref><ref name=laar>{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=Estonian}}</ref>▼
Jaanuaris lõi Punaarmee [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel, [[Leningradi blokaad|Leningradi rinne]] Saksa [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] [[Krasnoje Selo-Ropša pealetungioperatsioon]]is tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]].
▲
Suutmata läbi murda [[Virumaa]]l, alustas Punaarmee augustis [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungi]] ja vallutas linna 25. augustil. ''Oberkommando des Heeres'' otsustas Eesti maha jätta. Sakslaste taandumisest võtsid osa eesti üksused, mis hävitati või löödi laiali. [[:en:Tallinn Offensive|Tallinna pealetungist]] võttis osa [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]. Eestlased võitlesid rahvuskaaslaste vastu [[Avinurme lahing|Avinurme]] ja [[Porkuni lahing|Porkuni]] lahingus. [[Suurbritannia|Briti]]-[[USA|Ameerika]] suundumusega iseseisvuslased osutasid Saksa okupatsioonivõimudele passiivset vastupanu. Märtsis 1944 moodustasid nad üle-eestilise koordineeriva keskuse – [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]]. Peaminister Uluots, kes Eesti Vabariigi [[põhiseadus]]e järgi täitis Presidendi ülesandeid, püüdis taastada seaduslikke võimuorganeid. Septembris nimetas ta ametisse [[Otto Tiefi valitsus|koalitsioonivalitsuse]], mille tegelik juht oli [[Otto Tief]]. Valitsus deklareeris Eesti Vabariigi kestmist ja erapooletust, püüdis organiseerida Tallinna kaitset, kuid edutult. Punaarmee üksused jõudsid Tallinna 22. septembril. [[Lääne-Eesti saarestik]]u vallutamise järel novembri lõpuks oli kogu Eesti taas okupeeritud.<ref name=ents/><ref name=laar/>
| |||