Sinilill (perekond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'sinilill more like skrillex SHE WASNTS THE D VITAMIN D 9+ WOB WOB TUTUUTUTUTUTUTUTUTUUUUUUUUUU WIB WOB TUTUUTUTUTUTUTUTUUUUUUUU BAABAAA NUNUNUNUNUNUNUUUUUUUU T...' |
Eemaldatud muudatus 3746397, mille tegi 194.204.4.246 (arutelu) |
||
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Sinilill
| värvus = taimed
| pilt = Illustration Hepatica nobilis0.jpg
| pildi_seletus = [[Harilik sinilill]] (''Hepatica nobilis'')
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales''
| sugukond = [[Tulikalised]] ''Ranunculaceae''
| perekond = '''Sinilill''' ''Hepatica''
| binaarne =
| perekonna_autor = [[Philip Miller|Mill.]]
}}
'''Sinilill''' (''Hepatica'') on [[taimed|taime]][[perekond (bioloogia)|perekond]] [[tulikalised|tulikaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].
== Süstemaatika, klassifikatsioon ja taksonoomia ==
Umbes 6 [[liik (bioloogia)|liiki]], mis kasvavad [[põhjapoolkera]]l. Sinilille on jaotatud päris mitme liigi vahel. Küsimus liikide arvust on vaidluse all. Olukorda komplitseerib laialdane [[hübriid|hübridiseerimine]]. Liikide hulka kuuluvad [[harilik sinilill]] ja [[transilvaania sinilill]]. Nende kahe liigi hübriid on [[keskmine sinilill]].
Varem on sinililled koos [[ülane|ülaste]] ja [[karukell]]adega paigutatud ülase perekonda. Sinilille perekonna esmakirjeldaja on [[Philip Miller]] (1754).
Perekonnanimi on tuletatud sõnast ''hēpar'' 'maks' ja tähendab 'maksa-' (sinilille peeti maksarohuks, sest juurmised lehed meenutavad [[maks anatoomias|maks]]asagaraid ning on alt maksa värvi). Sõna pärineb keskaegsest ladina keelest.
== Kirjeldus ==
Sinililled on [[talihaljus|talihaljastest]] [[püsik]]utest tugeva [[risoom]]iga [[rohttaim]]ed. [[juurmine leht|Juurmised lehed]] on pika raoga, kolmehõlmalised, pisut maksataolised, pealt rohelised, alt pruunikaslillad. Kõrvallehed puuduvad. Kolm ovaalset [[kõrgleht]]e paiknevad tupetaoliselt. [[vars|Varrel]] on üksik [[õis]]. [[Õiekate]] on [[lihtne õiekate|lihtne]], [[kroonleht|kroonlehe]]taoline, tavaliselt viie kuni kaheksa tuhmsinise, harvem roosa või valge [[tuppleht|tupplehe]]ga. Tolmukaniidid on arvukad, peaaegu valged. Vili on ovaalne, karvane [[pähklike]] [[lise]]mega ([[elaiosoom]]iga).
[[Kromosoom]]ide arv: 2n=14.
[[Eesti]]s kasvab looduslikult ainult [[harilik sinilill]]. Harilikul sinilillel on [[teisend (bioloogia)|teisend]]id '''teravahõlmine sinilill''' (''Hepatica nobilis var. acuta'') ja '''ümarahõlmine sinilill''' (''Hepatica nobilis var. obtusa''), mida varem tunti liikidena ''Hepatica acutiloba'' (ka ''Hepatica acuta'', ''Hepatica triloba acuta'') ja ''Hepatica americana'' (ka ''Anemone hepatica'', ''Hepatica hepatica'', ''Hepatica triloba americana'', ''Anemone americana''). Teravate hõlmadega juurmiste lehtedega harilik sinilill on levinud [[Euraasia]]s, ümarahõlmine teisend [[Ameerika]]s. Esimesel teisendil on lehtede pikkus 10 cm, teisel harva üle 7 cm. Teravahõlmisel sinilillel võib olla kuni 7 hõlma, sest ka hõlmadel võivad olla hõlmad.
Teravahõlmine sinilill on [[inglise keel]]es ''sharp-lobed hepatica'' 'teravahõlmine sinilill'. Ümarahõlmine sinilill on inglise keeles ''round-lobed hepatica'' 'ümarahõlmaline sinilill' või ''round-leaved hepatica'' 'ümaralehine sinilill'.
Ka Aasia teisendit on peetud omaette liigiks ''Hepatica asiatica''. Sinilille on jaotatud päris mitme liigi vahel. Liikide arv on vaidluse all. Olukorda komplitseerib laialdane [[hübriid|hübridiseerumine]].
== Vaata ka ==
* [[Harilik sinilill]]
== Välislingid ==
[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sinilill.htm bio.edu.ee - Sinilill]
{{commons|Category:Hepatica|Sinilill}}
[[Kategooria:Tulikalised]]
| |||